Üks suuremaid probleeme on kaubanduskoja hinnangul see, et töötervishoiu valdkonnas on endiselt töötervishoiuarstide puudus ning selle vähendamiseks peaksid tööandjad teatud tingimustel saama töötaja saata tervisekontrolli ka perearsti juurde.
Riskianalüüs ei arvesta erinevate ettevõtete olemuse ja vajadustega
Tähelepanuväärsemad ettepanekud on seotud ka ohutusjuhenditega, mis peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht. Näiteks peab praegu iga töötaja saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning tööandja peab koostama ka ohutusjuhendi kuvari kohta. Kuna kuvarit kasutatakse laialdaselt ka pärast tööaega, ei peaks seadus eraldi ette nägema juhiseid kuvari kohta ohutusjuhendi koostamise ning kuvariga töötamise juhendi kohta, sest see on tööandjale ebamõistlikult ajakulukas.
Kaubanduskoja hinnangul ei arvesta riskianalüüs praegusel kujul erinevate ettevõtete olemuse ja vajadustega ning seetõttu tuleks selline riskianalüüs ära kaotada vähemalt madala riskiga töökeskkondade puhul. Oluline on leida lahendus, mille tulemusel oleks ettevõtetel riskianalüüsist päriselt kasu, mitte pelgalt seadusest tulenev kohustus. Suuremate riskidega töökeskkonna puhul peaks Tööinspektsiooni iseteeninduse keskkonnas olev riskianalüüs olema lihtsustatud ning see peaks arvestama sektori spetsiifikat, et ettevõtetel oleks riskianalüüsist ka konkreetne kasu.
Tervisekontroll ei peaks olema madala riskiga töökohtade puhul kohustuslik
Tööandjal ei peaks olema kohustust pidada arvestust isikukaitsevahendite väljastamise kohta. Seadus peab looma üksnes alused, millistel juhtudel on kohustus väljastada isikukaitsevahendeid, kuid iga tööandja peab ise otsustama, kuidas ta enda riske maandab ning võimaliku vaidluse korral isikukaitsevahendite väljastamist tõendab.
Lisaks tehti veel ettepanekud, et edaspidi võiks olla töökeskkonnanõukogu vabatahtlik, mitte kohustuslik, ning kaotada kehtiv tööandja kohustus viia läbi süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli, mis on ettevõtete jaoks koormav ja ajakulukas.
Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond võiks kaubanduskoja arvates võimaldada ettevõtetel ligipääsu erinevatele abimaterjalidele ja juhenditele, mis on loodud eri valdkondade spetsiifika kohaselt ning mida ettevõtted saavad oma vajaduste järgi kohandada.
Kaubanduskoja hinnangul ei peaks tervisekontroll olema madala riskiga töökohtade puhul kohustuslik, kui ettevõttes on vaid üks töötaja, kes on ühtlasi ka omanik ja juhatuse liige. Sellisel juhul saab töötaja ehk tööandja ise vastutada oma tervise eest.
Esimese tervisekontrolli toimumise aeg võiks olla seotud katsaeaja ja selle lõppemisega ehk see võiks toimuda kahe kuu jooksul pärast katseaja lõppu. Samuti tuleks
lihtsustada töötaja juhendamise ja väljaõppe kinnitamist/tõendamist nii, et edaspidi ei pea tööandja eraldi kinnitama juhendamist ja väljaõpet, vaid neid saaks kinnitada ühekorraga.
Lisaks võiksid kontserni kuuluvad ettevõtted, mis füüsiliselt asuvad samal pinnal ning kus töötajad töötavad samal pinnal, kasutada ühist riskianalüüsi, leiab kaubanduskoda.
