Hinnatõus töötlevas tööstuses oli veebruaris sarnane eelmise kuuga, jätkuvalt oli positiivne ekspordihindade kiirem kasv võrreldes tootja- ja impordihindadega, mis näitab, et Eesti ettevõtete toodang on konkurentsivõimeline eksporditurgudel ka siis, kui tootmise sisendhinnad kasvavad, sest väliskliendid on valmis ostma kaupu ka kõrgema hinnaga, ütles MKM-i analüütik Karel Lember.
Hinnakasvu vedas puidutööstus
Võrreldes aastatagusega kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad keskmiselt 2,4 protsenti ja ekspordihinnad 3,4 protsenti. Hinnakasvu vedas puidutööstus, kus tootjahinnad tõusid aastaga 8,4 protsenti, jäädes siiski oluliselt alla tipptasemetele. Veelgi enam on kallinenud imporditud puittooted, mis mõjutab samuti Eesti tootjaid. Pehme talv nii Eestis kui ka regioonis on raskendanud puidu varumist ning mõningane taastumine ehitussektori nõudluses on endaga kaasa toonud ka keskmisest kiirema hinnakasvu sektoris.
Toiduainetööstuses kasvasid tootjahinnad 2,9 protsenti ja ekspordihinnad koguni 9 protsenti. Ka siin on tootmist mõjutanud importsisendite kallinemine. Hinnatõus on olnud suurem piimatoodete ning puu- ja köögivilja tootmises. Ekspordihindade kasv viitab nõudluse kasvule nendes sektorites. Eesti majanduse jaoks on pigem positiivne, kui kiirem ekspordihindade kasv toimub sektorites, kus kodumaine väärtusahel on pikem, sest see annab tööd Eesti inimestele ning jätab ka rohkem raha Eesti majandusse.
Tootjahinnad langesid vaid mõnes tööstusharus
Keskmisest kiirem hinnatõus iseloomustab jätkuvalt farmaatsiatööstust, kus tõus oli 5,9 protsenti. Tootjahinnad langesid vaid mõnes tööstusharus, näiteks paberitööstuses, metallitööstuses ja mööblitootmises. Paberitööstusel on eriti keeruline, sest üheks oluliseks sisendiks on elektrienergia, mille hind on märkimisväärselt tõusnud. Kui seda hinnatõusu ei õnnestu klientidele edasi kanda, suureneb sektori kahjum.
Töötleva tööstuse hinnaootused on pikemat aega kasvanud – ka veebruaris oli rohkem neid, kes prognoosisid hindade tõusu, kui neid, kes ootasid langust. Samas viitab umbes kaheprotsendiline hinnakasv, mis on lähedane keskpankade seatud sihile, pigem stabiilsele majandusolukorrale.
„Hoolimata pingetest Lähis-Idas ning alanud kaubandussõjast, on kütuste hinnad püsinud maailmaturul stabiilsena. Kui selline olukord jätkub, siis lähiajal sisendite kallinemisest tulenevat olulist hinnatõusu kiirenemist oodata ei ole,“ lisas Lember.
