Mertsina märkis pressiteates, et eelmisel aastal vähenes Eesti päritolu kaupade eksport protsendi võrra, kuid aasta teisel poolel pöördus eksport kasvule. Detsembris suurenes see aastases võrdluses 4 protsenti. Kaugelt kõige rohkem mõjutasid eelmisel aastal langust kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport, samas kui tugevama kasvu tegid põllumajandustoodete, toiduainete ja täppisseadmete väljavedu.

Töötlev tööstus sõltub üha rohkem ekspordist

Riikidest vähenes Eesti päritolu kaupade eksport eelmisel aastal enim Soomesse ja Rootsisse, kuid suurima kasvu tegi eksport Ühendriikidesse. USA-sse suurenes enim mobiilsideseadmete, peamiselt 5G seadmete väljavedu. Rootsi suunal vähenes peamiselt mobiilsideseadmete ja kokkupandavate ehitiste eksport. Soome suunal aga kokkupandavate ehitiste ning elektroonika ja mehaaniliste seadmete eksport.

Detsembris kasvas enim puittoodete, veesõidukite, täppisseadmete ja kokkupandavate ehitiste eksport. Kõige rohkem langes aga teravilja ja metallijäätmete väljavedu. Kui veesõidukite eksport tegi detsembris erakorraliselt tugeva tõusu ka ilma eelmise aasta baasiefekti mõjuta, siis paljusid teisi kaupu mõjutas baasiefekt. Riikide võrdluses oli detsembris tugevaim ekspordikasv USA-sse, enim aga vähenes eksport Rootsisse.

Mertsina sõnul on tööstusettevõtete hinnang eksporditellimustele ja ootused lähikuude ekspordile küll paranenud, kuid need jäävad endiselt alla pikaajalisele keskmisele.

„Järk-järgult paranev eksport toetas eelmise aasta teisel poolel Eesti suurima kaupu eksportiva majandusharu – töötleva tööstuse – toodangu kasvu, samas kui kodumaine nõudlus jäi nõrgaks. Töötleva tööstuse ettevõtted suunasid eelmisel aastal ekspordiks 67,2 protsenti oma müügist, kusjuures ligi pooltes tegevusalades ületas see osakaal 80 protsenti. Ekspordi osakaal müügis oli tublisti suurem kui 2023. aastal,“ tõi ökonomist välja. 

Ta märkis, et Eesti ekspordi jaotus on kaupade lõikes muutunud aastatega mõnevõrra ühtlasemaks ehk vähem kontsentreerituks üksikutele kaupadele. Üle-eelmisel aastal oli Eestist eksporditavate kaupade jaotus ühtlasem kui näiteks Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui aga võrrelda Eesti kaupade ekspordi jaotust suuremate sihtturgude järgi, on see lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite võrdluses kõige rohkem kontsentreeritum. Seega mõjutab väheste riikide majandusolukord Eesti eksporti tugevamalt.

Välisnõudlus kasvab, kuid ebakindlus püsib

„Välisnõudlus peaks sel aastal küll tasapisi suurenema, kuid ebakindlus väliskeskkonna ja -kaubanduse suhtes on suur. Praegu ei ole veel täpselt teada USA poolt Euroopa riikidele suunatud tollitariifide kogu paketi kohta, kuid esialgsetel andmetel peaks nende otsene mõju Eestile jääma tagasihoidlikuks. Kolmandik meilt USA-sse veetud kaupadest on mobiilsideseadmed, kuid nende osakaal Eesti päritolu kaupade koguekspordist oli eelmisel aastal vaid 1,7. protsenti. Samas tuleb sellele juurde lisada ka meie kaubanduspartnerite kaudne mõju,“ selgitas Mertsina. 

Swedbanki prognoosi järgi tuleb euroala majanduskasv sel aastal võrdlemisi tagasihoidlik ning jääb alla viimase kümne aasta keskmisele. Samas peaks välisnõudlus tervikuna panga hinnangul veidi suurenema, mis parandab Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. „Saksamaa ja Soome majanduskasv tuleb sel aastal küll tagasihoidlik, kuid võrreldes eelmise aasta langusega on see siiski parem tulemus. Ka Läti majandus peaks eelmise aasta langusest kasvule pöörduma ning Rootsi ja Leedu majanduskasv kiireneb. USA, mis oli eelmisel aastal ligi 5,2 protsendiga Eestile suuruselt kuues kaubanduspartner, säilitab tänavu tugeva majanduse ja nõudluse,“ lisas Swedbanki peaökonomist.

Ta tõi esile, et Eesti ekspordihinnad on viimase nelja aastaga kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt, sealhulgas mitmetel meie suurematel eksporditurgudel – Soomes, Lätis, Saksamaal ja Leedus. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul aastatega vähenenud, kusjuures eriti järsk langus on toimunud viimastel aastatel. Samas võivad langevad intressimäärad soodustada investeeringuid efektiivsuse parandamisse.