Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12 protsenti ja import 10 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Majandusaktiivsuse kasv lähiriikides on toetanud Eesti eksporti

„Tugevasti kasvas transpordivahendite eksport, näiteks sõiduautode müük Leetu ning õhusõidukite müük USA-sse. Viimaste puhul on tegu ühekordsete tehingutega, mis kajastuvad kuises ekspordis. Oluliselt kasvas ka maagaasi müük Soome,“ osutas Lember pressiteates.
Ta märkis, et Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga neli protsenti. Varasemate kuudega võrreldes mõnevõrra tagasihoidlikum kasv oli analüütiku sõnul osaliselt mõjutatud sellest, et aasta tagasi oli veebruaris üks päev rohkem.

„Peamistest eksporttoodetest suurenes masinate ja seadmete eksport. Märkimisväärsemad neist on telekommunikatsiooniseadmete müük USA-sse, aga ka kaablite, jaotuskilpide ja kaamerate müük. Mineraalsete toodetest eksporditi õlisid ning loomsetest toodetest piima, juustu ja kalatooteid,“ loetles Lember.

Paljude puidutoodete eksport on suurenenud, kuid puidugraanulite müügi languse tõttu oli kogu puidugrupi eksport väiksem kui aasta tagasi. Seda mõjutas eelkõige võrdlusbaasiks olev aasta tagune kõrge pudugraanulite hind.  

„Enamiku kaubagruppide puhul Eesti päritolu kaupade eksport suurenes, suurem langus iseloomustas kuude lõikes kõikuvat taimsete toodete, eelkõige teravilja väljavedu. Ent mitme suure Eesti päritolu tootegrupi puhul on turuseis muutunud ka keerukamaks. Nafta maailmaturu hind on kukkunud viimase nelja aasta madalaimale tasemel ja see mõjutab ka põlevkiviõli hinda. Puitmassi hind on samuti langenud rohkem kui aasta madalaimale tasemele,“ kirjeldas majandusanalüütik.

Siiski on majandusaktiivsuse kasv lähiriikides toetanud Eesti eksporti, tööstusettevõtete kindlustunne oli ka märtsis rahuldav ning ettevõtjad ootasid lähikuudeks müügimahu kasvu.

Ameeriklased saavad vähem tarbida ja nõudlus kahaneb

„Samas teadmatus seoses USA kaubanduspiirangutega tekitab ebakindlust ning tõenäoliselt ei jää sellest puutumata ka Eesti ettevõtjad. Kuigi Eesti eksport USA-sse oli eelmisel aastal ligikaudu 700 miljonit eurot, mis on 4 protsenti kogu ekspordist, ja sellest Eesti päritolu 600 miljonit eurot, siis mõju tuleb Eestile teiste kanalite kaudu,“ nentis Lember.

Kõrgemad tollimaksud tähendavad tema selgitusel, et ameeriklased saavad vähem tarbida ning nõudlus kahaneb. Need kaubad, mis oleks läinud USA-sse, aga tulevikus enam ei lähe, on maailmaturul ikkagi saadaval ja otsivad ostjat mujal. See toob endaga kaasa suurema pakkumise ning võimalik, et hindande languse väljaspool USA-d.

„Kuna Hiina kaubad on USA-s maksustatud 104-protsendilise tolliga, siis sellel on ilmselt tugev mõju nende kaupade konkurentsivõimele ning neid üritatakse müüa mujal. Kuigi esmane mõju on tarbija vaatest positiivne ehk hinnad langevad, siis kaugemas perspektiivis toob USA turu vähenemine ja viimase saja aasta kõige kõrgemad tollimaksud kaasa ka meie ekspordi vähenemise ning keerukamad ajad ettevõtetele,“ tõdes analüütik.