Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30 protsenti. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura.
Eesti ekspordi kasvu veavad kütused, mõõteseadmed ja mineraaltooted
Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4 protsenti ja moodustas 65 protsenti koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu.
Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti) ning puitu ja puittooteid (12 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem mineraalsete toodete (100 miljoni euro võrra ehk enam kui kaks korda) ning transpordivahendite (30 miljoni euro võrra ehk 25 protsenti) väljavedu Eestist. Enim ehk 5 miljoni euro võrra vähenes nii paberi ja papi kui ka mehaaniliste masinate eksport.
Peamised ekspordipartnerid Soome ja Läti, suurim kasv Singapuri suunal
Peamised ekspordipartnerid olid veebruaris Soome (16 protsenti koguekspordist), Läti (10 protsenti), Rootsi (8 protsenti) ja Leedu (8 protsenti). Soome viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Lätti ja Leetu transpordivahendeid ning Rootsi puitu ja puittooteid.
Aastaga kasvas kaupade väljavedu enim Singapuri (35 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest enam mineraalseid tooteid. Kõige rohkem ehk 7 miljoni euro võrra vähenes eksport Austraaliasse, kuhu viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid, ning Marokosse, kuhu eksporditi vähem teravilja.
Enim kaupu imporditi veebruaris Lätist
Veebruaris imporditi kaupadest kõige rohkem transpordivahendeid (13 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti), mineraalseid tooteid (12 protsenti) ning elektriseadmeid (12 protsenti).
Võrreldes 2024. aasta veebruariga kasvas enim mineraalsete toodete (59 miljoni euro võrra ehk 38 protsenti) ning transpordivahendite (24 miljoni euro võrra ehk 12 protsenti) sissevedu. Kõige rohkem ehk 5 miljoni euro võrra (6 protsenti) vähenes metalli ja metalltoodete import.
Veebruaris imporditi kaupu enim Lätist (15 protsenti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Soomest (11 protsenti). Lätist ja Soomest toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid.
Võrreldes mulluse veebruariga suurenes kaupade sissevedu enim Lätist (54 miljoni euro võrra ehk 27 protsenti) ja Tšehhist (31 miljoni euro võrra ehk 93 protsenti). Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ning Tšehhist transpordivahendeid. Kõige rohkem ehk 18 miljoni euro võrra vähenes kaupade sissevedu Lõuna-Aafrika Vabariigist.
