Tänavuseks hinnakasvuks prognoosib riik 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma, jõudes 1,5 protsendini, kuna lisaks kasvavad tulumaksureformi tõttu maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk, teatas ministeerium.

Majandus elavneb, maksukoormus ajutiselt suureneb

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul näitab majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine majandussuhete katkemine sõjast, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ leiab ta.

„Siiski on tulevast aastast ka maksudest majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. Tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks,“ loetles minister. 

Viimaste aastate kriiside – COVID-viirus, energiahinnad, Ukraina sõda ja põgenikud, Eesti enda julgeolek ja riigikaitse – tõttu on arvestatavalt suurenenud maksukomponent. Maksukoormus peaks prognoosi järgi 2025. aastal tõusma 1,2 protsendipunkti. Selles sisalduvad automaks ning füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu tõus. Maksukoormuse taset suurendab kõikidel aastatel ka Euroopa Komisjoni suunisel taastuvenergiatasu lisamine valitsuse tulude ja maksukoormuse hulka. Sel aastal lisab see maksukoormusele täiendavalt 0,2 protsendipunkti. 

Eelarvepuudujääk väheneb ajutiselt

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on ministeeriumi hinnangul üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ning erasektori investeeringute osas ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu langust. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor seoses Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemisega.

2025. aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKT-st ja jääb tänu maksutuludele kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit langetab selle 22,6 protsendini SKT-st.

Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutseid. „Sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistest valdkondades valusale kokkuhoiule,“ selgitas Ligi.