Kuigi eelmise aasta viimases kvartalis pöördus ettevõtete müügitulu kasvule, vähenes see aasta kokkuvõttes protsendi võrra. Kuna tööjõukulud samal ajal suurenesid, langes ettevõtete kasum juba teist aastat järjest. Ilma tööjõukuludeta vähenesid ettevõtete muud kulud müügituluga umbes samas tempos.
Tööjõukulude kasv survestab ettevõtete kasumlikkust
Välja arvatud 2020. aasta koroonakriis, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele. Samal ajal on kasumlikkus langenud tasemele, mida viimati nähti vaid 2009. aasta sügava majanduslanguse ajal. Kasumlikkuse vähenemine ei ole aga ajutine nähtus, vaid osa pikemaajalisest trendist.
Eelmise aasta müügitulu langusele aitasid enim kaasa hulgikaubanduse ja energiatootmise müügitulu vähenemine, samas kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste kasv oli domineerivalt tugevaima positiivse mõjuga.
Kaks aastat kestnud müügitulu ja kasumi langus on suurendanud ettevõtete pankrottide arvu. Kui eelmisel aastal suurenesid need aastases võrdluses 11 protsenti, siis 2023. aastal lausa poole võrra. Nii suureneski aastatel 2023–2024 ettevõtete pankrottide arv Eestis rohkem kui Euroopas Liidus keskmiselt, sh enam kui Lätis, Leedus ja Soomes.
Kuigi ettevõtete müügitulu on kahel viimasel aastal vähenenud, kasvas see aastatel 2021–2022 kiiresti tänu hinnatõusule ja piisavale nõudlusele. Selle tulemusena on ettevõtete müügitulu 2024. aastal endiselt 19 protsenti kõrgem kui kolm aastat tagasi, samas kui kasum on suurenenud 7 protsenti.
2023. aastal aeglustunud investeeringute kasv kogus eelmisel aastal taas veidi hoogu ja suurenes jooksevhindades 5 protsenti. Seda kasvu toetasid enim investeeringud ehitistesse ja transpordivahenditesse.
Investeeringud ehitistesse kasvasid märkimisväärselt ka üle-eelmisel aastal, kuid transpordivahenditesse tehtud investeeringute kasv põhines väga madalal võrdlusbaasil, kuna eelnenud aastal oli selles sektoris toimunud suur langus. Kuigi Swedbanki 2023. aasta tööstusuuring näitas, et ettevõtted keskendusid peamiselt efektiivsuse parandamisele, vähenesid siiski investeeringud uutesse masinatesse, seadmetesse ja arvutisüsteemidesse.
Konkurentsivõime langeb, kuid investeeringud võivad kasvada
Ettevõtete müügitulu peaks prognoosi kohaselt sel aastal paranema. Eelmise aasta lõpus pöördus müügitulu langus aeglustumise järel taas kasvule, samal ajal kui töötatud tundide arv on juba kaks aastat vähenenud. Selle tulemusena hakkas ettevõtete tunnitootlikkus eelmise aasta teisel poolel tõusma.
Ehkki ühe kauba või teenuse ühiku tootmises sisalduv tööjõukulu kasv aeglustub, leiavad tööstusettevõtted, et nende konkurentsivõime on nii kodu- kui ka välisturul halvenenud ja püsib nõrgana. Samas peaks intressimäärade langus soodustama laenamist, mis omakorda võib ergutada ettevõtete investeeringute kasvu.
Kasumlikkust mõjutab suuresti see, kui hästi ettevõtted suudavad tööjõukulude kasvu kontrollida. Kuigi keskmise palga kasv aeglustub sel aastal, püsib see siiski suhteliselt tugevana, kuna tööturg muutub järk-järgult pingelisemaks.
Ettevõtete kvartalinumbrite puhul tuleb arvestada, et need on esialgsed ja võivad hilisemal täpsustamisel märkimisväärselt muutuda. Näiteks on viimase kümne aasta keskmisena täpsustatud andmetel ettevõtete müügitulu olnud ligi 10 protsenti suurem, kasum kolmandiku võrra suurem ja investeeringud enam kui poole suuremad. Kuigi müügitulu kasv jääb seetõttu suhteliselt stabiilseks, võivad ettevõtete kasumi ja investeeringute näitajad kvartaliaruannetes ja täpsustatud aastaarvestuses oluliselt erineda.
