Viis aastat tagasi Euroopa Liidus kokku lepitud kliimaeesmärkide paketi „Eesmärk 55“ („Fit for 55“) kohta märkis erikomisjoni istungil esimees Urmas Reinsalu (Isamaa): „Oleme võtnud endale tohutu halduskoormuse, nagu boamadu, kes on alla neelanud kitse. Nüüd, kui üksikutes küsimustes hakkab nii-öelda valus või tundub midagi jaburat, püüame seda kuidagi leevendada või saadame protestikirju – kuigi oleme ise nende otsuste poolt hääletanud,“ vahendab Postimees.
Investeeringud miljardites, aga mõjuanalüüs puudub
Komisjon püüdis selgitada, kui palju läheksid Eesti ühiskonnale maksma kõik Euroopa Liidu nõutud uus- ja ümberehitamised, ümberkorraldused ja muud muudatused, mis on seotud süsihappegaasi heite vähendamisega. Eesmärk oli välja selgitada „Eesmärk 55“ sotsiaalmajanduslikud mõjud.
„Eesmärk on äärmiselt ambitsioonikas, aga täpset ülevaadet mõjudest meil pole. Loodan, et kellelgi Eesti riigis on, aga ettevõtlusmaailmas mitte. Riigikontroll pole vastavate direktiivide ülevõtmisega seotud mõjusid hinnanud,“ nentis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
„Valitsus lubas pärast eesmärkide kokkuleppimist koostada mõjude analüüsi, kuid mina pole seda eraldi dokumendina näinud,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht ning esinduse juhi ülesannetes tegutsev Ave Schank-Lukas tõdes, et kõiki mõjusid pole välja arvutatud. Konkreetse näitena tõi ta, et Euroopa Liit peaks järgmise kümne aasta jooksul investeerima energiasüsteemi „rohelisemaks“ muutmisse ligikaudu 300 miljardit eurot rohkem kui perioodil 2011–2020.
Urmas Reinsalu tõi välja, et hoonete energiatõhususe seletuskirjas on Eesti riigieelarvele arvestatud täiendavaks koormuseks 2,8 miljardit eurot alates aastast 2026. „Kas see on tõsiselt võetav hinnang, et riik peab selle summa nelja aastaga paigutama hoonete energiatõhususe saavutamisse?“ küsis ta.
Energiasäästu rahastus: järjepidevus on võtmeküsimus
Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas, et riigi järjepidev rahastus hoonete energiatõhususe parandamiseks peab olema tagatud. „Senini oleme hakkama saanud, kuid küsimus on järgmiste aastate rahastuses – see on ilmselgelt kokkuleppe küsimus,“ sõnas ta. Jaanisoo pidas hoonete ulatuslikku renoveerimist vältimatuks: „Selliseid töid tuleb niikuinii teha, sest kui hooned amortiseeruvad, kasvavad ka remondiarvete kulud.“
„Sundrenoveerimise teema sai palju tähelepanu, kuid sellest õnnestus pääseda. Iga omaniku kohustus renoveerida jäeti lõplikust direktiivist välja – see tegi selle meie jaoks oluliselt sobivamaks,“ ütles Jaanisoo.
„Elektriautode tehnoloogia ja tarbimisharjumused on viimastel aastatel oluliselt muutunud, mistõttu tuleb varasemad arvutused uuesti üle vaadata,“ nentis Jaanisoo, kommenteerides möödunud nädalal avalikkuses pahandust tekitanud nõuet, mille järgi peavad näiteks kaubanduskeskused rajama üle 20 parkimiskohaga parklatesse kallid elektriautode laadimispunktid.
„Meie ettepanek on, et kliimaministeerium analüüsiks, millised kulud kaasnevad selle nõudega kõigi ärihoonete jaoks,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Meie jaoks pole kõige olulisem, kas see summa on 500 miljonit eurot või midagi muud. Me ei taha rajada laadijaid, mida inimesed ei kasuta. Soovime paigaldada kiirlaadijaid, mida päriselt kasutatakse. Kuna need ei oleks tasuta teenused, peame pakkuma midagi, mida inimesed on valmis ostma, ja selleks on vaja paigaldada kallid ühendustorud maa alla.“
Peili sõnul on keeruline teha mõistlikke võrdlusi teiste riikidega. „Kui näiteks Hiinas on pooled uutest registreeritud autodest elektriautod, siis Eestis on see osakaal vaid 6,3 protsenti,“ lisas ta.
Tehnoloogia tormiline areng muudab varasemaid eeldusi
„Inimeste laadimisharjumused on selgeks saanud – kõige populaarsem on aeglane laadimine kodudes ja töökohtadel,“ märkis Jaanisoo. „Keegi ei osanud ette näha, kui kiiresti akude mahutavus areneb. Praegused akud võimaldavad läbida järjest 400–800 kilomeetrit ning lisaks on olemas kiirlaadimise võimalus. Arvestades laadimistehnoloogia kiiret arengut, ei vajagi me enam vast nii ulatuslikku laadimistaristut, nagu kolm kuni viis aastat tagasi eeldati.“
„On jabur jääda kindlaks nõudele vedada need torud tingimata parklasse, kui inimesed neid tegelikult ei kasuta,“ ütles Mait Palts. „Inimestel on mõistlikum laadida oma auto täis kodus. Meil peab olema valmisolek oma plaane ümber mõelda – vastasel juhul hakkame lihtsalt rumalusi üksteise järel kordama.“
„Tundub, et kui meil koostatakse poliitiline strateegiakavatsus, siis napib seni analüütilist võimekust hinnata selle mõistlikkust ja vajalikkust,“ märkis Urmas Reinsalu. „Me ei erista piisavalt, mis on jõukohane ja mis mitte.“
Reinsalu hinnangul peaks Eestil olema terviklik hinnang kogu „Eesmärk 55“ paketi mõistlikkuse, jõukohasuse ja prioriteetsuse kohta – arvestades, et olukord on viie aastaga oluliselt muutunud.
„Nüüd istume siin, viis aastat hiljem, kui direktiivid hakkavad kaskaadina jõustuma,“ märkis Reinsalu. „Maikuuks peab Eesti üle võtma taastuvenergia direktiivid, mis eeldab taastuvenergia osakaalu järsku suurendamist – samas ei tea me endiselt, kui palju see ühiskonnale maksma läheb. Nüüd soovib Euroopa Komisjon mõnes küsimuses aega maha võtta või nõudeid leevendada. Aga küsimus on: kas algne kavatsus oli üldse mõistlik?“
Reinsalu sõnul sisaldab „Eesmärk 55“ koguni 18 erinevat õigusalgatust. Valitsus koondas nende kohta oma seisukohad rohkem kui 3000 leheküljele, kuid nüüd hakkab järjest ilmnema, mis on varem kahe silma vahele jäänud.
Mis edasi saab, selle kohta ütles Ave Schank-Lukas: „Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on rõhutanud, et eesmärgid jäävad kehtima, kuid me kohandame viisi, kuidas nende poole liigutakse – eesmärk ei ole kehtestada üleliigseid kohustusi.“
Ave Schank-Lukas kutsus üles andma tagasisidet Euroopa Liidu eelarveküsimustes kuni 6. maini. „See on Eestile väga oluline ja ma soovitan kindlasti oma arvamus teele panna,“ toonitas ta. Ta lisas, et 2020. aastal tegevuskavale laekunud umbes tuhande vastuse seas oli vaid üks Eestist.
