„Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid novembris 41,3 miljonit eurot 2023. aasta novembriga võrreldes. Kasv oli 5 protsenti jõudes 866,7 miljoni euroni,“ märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt pressiteates.
Toetuste ja sihtfinantseerimise kasv novembris
Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetuseid 2024. aasta novembris 43,3 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Sealhulgas sotsiaaltoetusi maksti novembris 31,9 miljoni euro võrra rohkem, peamiselt kasvanud vanaduspensionide kulu tõttu.
Sotsiaaltoetustest vähenes novembris lasterikka pere toetus 5,9 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 eurole kuus.
Kodumaist sihtfinantseerimist, mis suurenes novembris 15 miljoni euro võrra, kasvatasid peamiselt tegevustoetustest kodumaiseks sihtfinantseerimiseks liikunud ühistranspordi toetused. Tegevustoetustest, mis vähenesid aastaga 1,78 miljoni euro võrra, langesid kohalikele omavalitsustele eraldatud tasandus- ja toetusfondi vahendid. Samas kõrghariduse valdkonnas antud tegevustoetused ja Eesti Raudteele vahendatud toetuste maht kasvas.
Kodumaiseid investeeringutoetuseid vahendati toetusesaajatele 2024. aasta novembris 1,84 miljoni euro võrra vähem kui eelneval aastal, kuna eelneva aasta taset tõstsid toetused põhikoolivõrgu korrastamiseks, rohepöörde teadmusbaasi arendamiseks ning toetused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Välismaiseid toetusi eraldati 2023. aastaga võrreldes 142,7 miljoni euro võrra enam. Välismaist sihtfinantseerimist suurendasid erinevalt eelnevast aastast tavapärasel ajal antud toetused põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile.
Kulude ja investeeringute muutused
Majandamiskulud vähenesid novembris 13,6 protsenti ehk 13,6 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu. Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes võrreldes eelneva aasta sama ajaga 7,2 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 5,8 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedas novembris õpetajate palgafondi suurenemine. Tööjõukulusid kasvatas ka eripensionide eraldiste väljamaksete suurenemine.
Investeeringute maht kasvas 2024. aasta novembris peamiselt kaitseotstarbeliste investeeringute ja transpordivahendite soetamise tõttu. Riigieelarvelised asutused tegid investeeringuid novembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 14,4 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 21,4 protsenti. Esimese 11 kuu investeeringud on suurenenud eelneva aasta sama ajaga võrreldes 34,7 protsenti ehk 193,7 miljoni euro võrra.
Fiinantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses võlakirjade emissioonidega. 2024. aasta novembri finantskulud olid 3 miljoni euro võrra ehk 18,5 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.
Edasiantud maksutulud suurenesid novembris 27,9 miljoni euro võrra ehk 7,7 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete kaudu.
