12 kuu jooksul on riigieelarveliste asutuste kogukulu suurenenud võrreldes 2023. aasta sama ajaga 866,9 miljoni euro võrra, tehes aastaseks kasvutempoks 5,3 protsenti. Kulude kasvu põhjuseks on muuhulgas investeeringud, sotsiaaltoetused, maksutulude arvelt edasiantavad kulud kohalikele omavalitsustele ning tervisekassale.
Eelmisel aastal täitsid riigieelarvelised asutused lõplikust eelarvest 91,0 protsenti, 2023. aastal oli täitmine 91,4 protsenti.
Lasterikka pere toetus vähenes seadusemuudatuse tõttu
Eelnevast aastast on oluliselt kiirem investeeringute ja kaitseotstarbeliste kulutuste lõpliku eelarve täitmine, samas kui majandamiskulude eelarve täitmine ilma kaitseotstarbeliste vahenditeta jääb eelnevast aastast madalamaks.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid aastaga kokku 7,2 protsenti ehk 756,2 miljoni euro võrra, kuid aasta lõpu kuludelt hoiti kokku ning detsembri positsiooni mõjutavad kulud hoopis vähenesid 5 protsenti 59,6 miljoni euro võrra 1,13 miljardi eurole.
Riigieelarvelised asutused maksid 2024. aasta detsembris kodumaiseid toetusi 103,8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem. Samal ajal kasvasid sotsiaaltoetused 3,6 miljoni euro võrra, peamiselt vanaduspensionide suurenemise tõttu.
Sotsiaaltoetustest vähenes detsembris lasterikka pere toetus 6 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 eurole kuus. Tegevustoetused kahanesid aastaga 90,4 miljoni euro võrra. Vähenesid nii Euroopa Liidu üldeelarvesse makstav korraline kuumakse kui ka teadus- ja arendusprogrammi toetused ning aktsiaseltsile Eesti Raudteele suunatud vahendid.
Kodumaised investeeringutoetused ja välismaised toetused
Kodumaiseid investeeringutoetuseid vahendati toetusesaajatele detsembris 18,9 miljoni euro võrra vähem kui eelneval aastal, kuna eelneva aasta mahtu kasvatasid toetused rohepöörde teadmusbaasi arendamiseks, elektrikatkestuse riski maandamiseks ja vahendatud toetused Enefit AS-ile. Kodumaist sihtfinantseerimist, mis suurenes detsembris 1,8 miljoni euro võrra, kasvatasid peamiselt tegevustoetustest kodumaiseks sihtfinantseerimiseks liikunud ühistranspordi toetused ning toetused arengukoostööks ja humanitaarabiks.
Välismaiseid toetuseid maksti detsembris eelneva aastaga võrreldes 107 miljoni euro võrra vähem. Välismaist sihtfinantseerimist vähendasid erinevalt eelnevast aastast tavapäraselt novembris antud toetused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. 2024. aastal on võrreldes eelneva aastaga välistoetuste vahendamine vähenenud 46,2 miljoni euro võrra ning välistoetuste esialgse eelarve täitmine aasta lõpuks on langenud 4 protsendipunkti võrra.
Majandamiskulud suurenesid ning investeeringute maht vähenes
Majandamiskulud suurenesid detsembris 55,1 protsenti ehk 84,7 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu. Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes võrreldes eelneva aasta sama ajaga 0,6 miljonit eurot vähem, mis teeb tööjõukulude aastaseks langustempoks 0,4 protsenti. Riigisektori palgakulude kasv on 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga langenud 18,3 protsendilt 7,4 protsendile.
Investeeringute maht vähenes detsembris peamiselt transpordivahendite soetamise, õppehoonete ehituse ja saatkonnahoonete ehituskulude tõttu. Riigieelarvelised asutused tegid investeeringuid detsembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 14,6 miljoni euro võrra vähem, mis teeb aastaseks langustempoks 10,2 protsenti. 2024. aastal tehtud investeeringud on suurenenud eelneva aastaga võrreldes 20,5 protsenti ehk 179,2 miljoni euro võrra kaitseinvesteeringute tõttu, mis on kasvanud peaaegu kaks korda.
Finantskulud ja edasiantud maksutulud
Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses võlakirjade emissioonidega, suurenedes 2024. aastal kokku 100,7 miljoni euro võrra eelneva aastaga võrreldes. 2024. aasta detsembri finantskulud olid 2,4 miljoni euro võrra ehk 7,9 protsenti suuremad kui aasta varem.
Edasiantud maksutulud suurenesid detsembris 36 miljoni euro võrra ehk 7,7 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensionifondidesse edasisuunatud maksete tõttu.
Eelmise aasta eelarvedefitsiit kujunes oodatust väiksemaks
Eelarves olid esialgsed tööjõu- ja majandamiskulud kavandatuga võrreldes 152 miljonit eurot väiksemad ning investeeringute alatäitmine ulatus 80 miljoni euroni (eelmisel aastal vastavalt 308 miljonit eurot ja 171 miljonit eurot).
Erinevate toetuste jääk kasvas samas aastaga 52 miljoni euro võrra ja alatäitmine moodustas 1,2 miljardit eurot. Sellest 175 miljoni euro võrra väiksemaks osutusid sotsiaaltoetused. 1 miljardi võrra on edasi lükkunud sihtotstarbeliste toetuste kasutamine, muuhulgas välistoetuste arvelt.
Planeeritust väiksemaid kulusid mõjutas oluliselt ka maksutulude alalaekumine. Nii eraldati maksutuludega seotult kohalikele omavalitsustele, tervisekassale, töötukassale jt asutustele planeerituga võrreldes 34 miljonit eurot vähem.
Eelarve jääke mõjutas olulisel määral ka Vabariigi Valitsuse reservide väiksemas ulatuses kasutamine. Reservist kulus maksimaalse võimaliku mahuga võrreldes 190 miljonit eurot vähem. Eelarves ette nähtud võrdlemisi suur maht on seotud eelnevast aastast üle kantud vahenditega.
Täiendavalt on jääke ligi 0,8 miljardit eelnevatel aastatel laekunud tulude arvelt, mis on peamiselt välisvahendite ettemaksed ja laekunud CO2 tulude jäägid. Need planeeritakse järgnevate aastate eelarves projektide tegeliku ajakava kohaselt. 2023. aasta lõpu seisuga olid laekunud tulude jäägid samas suurusjärgus.
Eelarve täitmise andmed võivad täpsustuda kuni veebruarikuu lõpuni, seega on tegemist esialgsete andmetega.
