Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul muutub edaspidi keskkonnalubade taotlemise kord lihtsamaks ja kiiremaks. „Maavarade kaevandamisloa taotluste menetlemise aeg lüheneb 30 päeva võrra, kuna kaob vajadus topeltkooskõlastuse järele ministri tasandil,“ ütles ta.
Kui muudatused jõustuvad, muutuvad konkreetsemaks ka avalikud arutelud. „Edaspidi ei pea avalikku istungit läbi viima igal üksikjuhul – see korraldatakse vaid juhul, kui on olemas tegelik avalik huvi või selge soov,“ selgitas Alender.
Ehituskeeluvööndid muutuvad paindlikumaks
Komisjoni aseesimees Andres Metsoja märkis, et riik plaanib vähendada ka ehituskeeluvööndi ulatust korrapäraselt üleujutatavatel jõe- ja rannaaladel. Tema sõnul ootavad neid muudatusi eelkõige kohalikud omavalitsused ja saarte tasaste rannikualade elanikud, kelle igapäevaelu piirab kehtivate keeluvööndite liigne ulatus.
„Varem lisandus nendel aladel üleujutuspiiri piirile veel täiendav kaitsevöönd. Muudatuse kohaselt väheneb üleujutatavatel aladel ehituskeeluvööndi laius 50 meetrini,“ ütles Metsoja.
„Rannikualadel jääb ehituskeeluvööndi minimaalne laius endiselt 100 meetrit mandril ja 200 meetrit saartel veepiirist. Piirangute eesmärk on säilitada looduslik maastik ranna- ja kaldavööndis,“ sõnas Metsoja.
Lisaks saavad tiheasustusaladel väljaspool kaitsealasid kohalikud omavalitsused edaspidi ise otsustada ehituskeeluvööndi ulatuse üle. See suurendab nende iseseisvust kohaliku elu korraldamisel.
Yoko Alenderi sõnul puudutab julgeolekuolukord ka keskkonnakaitset. „Kui seadus jõustub, on eriolukorras võimalik lubada ehitustöid ka ehituskeeluvööndis. Keskkonnakaitsetöid võib jätta tegemata, kui need takistavad riigikaitseliste eesmärkide täitmist,“ sõnas ta, lisades, et kohustus rakendada leevendusmeetmeid jääb siiski kehtima.
