Tervelt 61 protsenti veebiküsitlusele vastanuist olid enda sõnul kogenud avaliku sektori poolset halduskiusu, mis seisnes selles, et ametkond muutis asjaajamise põhjendamatult keeruliseks. Küsitlustulemuste valguses soovitab EVEA väikeettevõtetele kehtivaid nõudeid jõuliselt vähendada.
Ülepingutatud nõuded ja sisutud kontrollid koormavad ettevõtjaid
„Ettevõtjad tõid küsitluses esile juba esitatud dokumentide või sisutute dokumentide korduvad nõudmised, pikad menetlustähtajad, ettevõtete pidevad ja sisulise põhjenduseta külastused – niinimetatud rutiinne kontroll –, pisiküsimuste lahendamiseks suure hulga ametkondliku ressursi kaasamise, kahjuks ka ametiasutuste sõnamurdlikkuse, kus käigu pealt muudetakse nõudeid,“ loetles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa.
„Kuivõrd ettevõtjate edukusest sõltub kogu ühiskonna heaolu, peab meie eesmärk olema ettevõtlusega tegelemise lihtsus. Eesti on väike riik ja oleme olnud uhked oma väheste regulatsioonide üle, kuid kahjuks ei saa seda enam öelda,“ nentis Nakurt-Murumaa.
„Lõputu vaidlemine riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustega käib väike- ja keskettevõtetele üle jõu. Kui avalikul sektoril on vaidlemiseks piiramatult aega ja raha, siis ettevõtjatel need võimalused puuduvad ning majandust arendavad tegevused jäävad lihtsalt tegemata.“
Järjest teravam probleem on samade nõuete kohaldamine väike-, kesk- ja suurettevõtetele olenemata tegelikust riskiastmest. „Näiteks kõik töötajatega ettevõtted peavad esitama täismahus töökeskkonna riskianalüüsi. Seda isegi juhul, kui omanik on ainus töötaja ja teeb kodukontoris arvutitööd,“ märkis ta.
Nakurt-Murumaa sõnul tuleb riigil kiiresti alustada ülepingutatud nõuete kaotamisega ja hakata looma ettevõtlust soosivat tegevuskeskkonda.
„Ülepingutatud nõuded, nagu madala riskitasemega mikroettevõtetelt nõutav töökeskkonna riskianalüüs, tuleks kaotada – nende koostamine kurnab väikeettevõtjat, nende kontrollimine koormab maksumaksjat ning tegelikke riske need ei vähenda,“ selgitas Nakurt-Murumaa.
„On terve hulk tööohutuse nõudeid, mis ei peaks kehtima kuni kümne töötajaga ja väikese riskitasemega – näiteks tavapärast kontoritööd tegevatele – ettevõtetele. Nende leevendamine aitaks säästa nii ettevõtjate aega kui ka maksumaksja raha,“ sõnas Nakurt-Murumaa.
95 protsenti Eesti ettevõtetest aga ongi vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted ning ligi 80 protsenti töötajatest töötab just väike- ja keskettevõtetes.
