Maksu- ja tolliametile tasuti 2024. aastal kokku 14 miljardit eurot ehk aasta varasemast 9,1 protsenti enam makse. Majanduslangusele vaatamata toetas tugev tööturg sarnaselt 2023. aastaga ka 2024. aastal tööjõumaksude tasumist.
Juriidilise isiku tulumaksu aasta laekumisest 26 protsenti moodustas pankade tulumaks.
Käibemaksu tasumist suurendas aasta alguses toimunud standardmäära tõus, kuid hoidis tagasi vähene tarbijate kindlustunne.
Palgakasv toetas tööjõumaksude laekumist
Palgakasv toetas 2024. aastal tööjõumaksude laekumist. Töökohtade arv vähenes 2024. aastal vähem kui ühe protsendi võrra, palgafondi kasvu vedas keskmise töötasu kasv. Kiireim palgafondi kasv oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris, kus vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule tõusid palgad 2024. aasta aprillist 10 protsenti, samuti kasvas antud valdkonnas töökohtade arv kõige rohkem – ligi 1700 töökohta võrreldes 2023. aastaga. Töökohtade arv vähenes teist aastat järjest kõige enam töötlevas tööstuses, mis on kõige suurema töökohtade arvuga tegevusala ja on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.
Sotsiaalmaksu tasumise 2024. aasta kasv oli viimase nelja aasta aeglaseim. Riigieelarvesse laekuv füüsilise isiku tulumaks kasvas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga. Seda mõjutas lisaks palgafondi kasvule positiivselt ka inimeste sissetulekute maksuvaba tulu piiri ületamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 2024. aastal märksa kiiremini kui sotsiaalmaks. Selle põhjuseks oli pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 2024. aastal 34 protsenti, jäädes sarnaselt 2023. aastaga maksutulude kiireima kasvuga maksuliigiks. Selle põhjuseks oli eelkõige pankade tasutud tulumaks, mis moodustas 26 protsenti juriidilise isiku tulumaksu aastasest laekumisest. Ülejäänud erasektori jaotatud kasumi tulumaks kasvas möödunud aastal ligi neljandiku. Jaotatud kasumilt tasutud tulumaks kasvas kõigil tegevusaladel. Suurim kasv võrreldes 2023. aastaga oli kaubandusettevõtetes.
Aktsiiside laekumine kasvas aasta lõpus alkoholi ettevarumise tõttu
Käibemaksu tasumine kasvas 2024. aastal peamiselt standardmäära tõusu tõttu, kuid tarbijate kindlustunne jäi ka aasta lõpus nõrgaks. Detsembris suurenes käibemaksutulu eriti impordilt, mida mõjutasid riigi kaitseotstarbelised ostud ning mootorsõidukimaksu eelne autode ettevarumine.
Aastaga tasuti käibemaksu kokku 3,8 miljardit eurot, mis on 10,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurima panuse sellesse andis käibemaksu standardmäära tõus 22 protsendile, mis tõi riigieelarvesse täiendavalt 230 miljonit eurot. Majandusaktiivsus oli 2024. aasta alguses nõrk, kuid hakkas aasta jooksul järk-järgult paranema. Tarbijate kindlustunne püsis siiski madalal tasemel ning eratarbimine oli tagasihoidlik.
Kuigi palgakasv ületas 2024. aasta hinnatõusu enam kui kahekordselt, piiras tarbimisvõimet kõrge euribor. Sealjuures on palga ostujõud kiire hinnatõusu eelse perioodiga võrreldes endiselt umbes 5 protsenti madalam. Tegevusaladest mõjutas 2024. aastal käibemaksu tasumise tõusu enim kaubandussektor, sealhulgas mootorsõidukite müük, samas kui energeetikasektori tasumised langesid enim 2023. aastaga võrreldes. Energeetikas avaldasid mõju elektri- ja gaasihinna langus, aga ka tarbimismahtude vähenemine.
Aktsiiside tasumine 2024. aasta lõpus suurenes peamiselt tänu viimase kvartali alkoholivaru suurendamisele. Võrreldes 2023. aastaga oli aktsiiside laekumine 2,1 protsenti kõrgem. Eelmise aasta aktsiiside tasumisi mõjutas enim alkoholiaktsiis, mille tasumine suurenes viimases kvartalis hüppeliselt aktsiisitõusu eelse varumise tõttu. Peamiselt varuti ette kanget alkoholi, mille realiseerimisaeg on pikem.
Tubakaaktsiisi laekumine jäi viimases kvartalis madalamaks ära jäänud ettevarumise tõttu. Tavapäraselt on aktsiisitõusude eelselt soetatud ka sigarettide varusid, aga kuna sigarettide aktsiis tõuseb 2025. aastal kahel korral, nii jaanuaris kui ka juulis, siis nende ootuses ja tarbimise languse tingimustes ei taheta tõenäoliselt võtta varude realiseerimisega seotud riske. Kütuseaktsiisi tasumine kasvas võrreldes 2023. aastaga, kuid jäi napilt alla eelarvesse prognoositust. Terve teise poolaasta jooksul oli kütuste deklareerimine kuust kuusse väga stabiilne. Stabiilsust on toetanud ka kütusehindade suhteliselt püsiv tase ning aasta kokkuvõttes odavnes bensiin 2,7 ja diisel 4,4 protsenti.
