Kuigi küberrünnakutest ja -ohtudest räägitakse üha enam, püsib endiselt ekslik arusaam, et väiksemad ja vähem silmapaistvad ettevõtted ei paku ründajatele huvi. Samuti on levinud ohtlik mõttemuster, et Eesti väiksuse ja meie keele eripära tõttu pole me küberkurjategijate sihtmärk. Tegelikkuses võivad ründajad tabada igaüht, olenemata ettevõtte suurusest või asukohast.
Iga turvanõrkus on võimalus ründajatele
Küberrünnakute tegijaid ei huvita, kus riigis asuva või millise ettevõttega on tegu – nende eesmärk on leida ja ära kasutada turvanõrkusi. Enamik ründajaid kasutab selleks automatiseeritud tööriistu, mis skaneerivad veebisüsteeme haavatavuste tuvastamiseks. Alles pärast turvaaugu avastamist analüüsivad nad seda lähemalt ja püüavad kogutud teavet müüa huvitatud osapooltele, kes teevad sihitud rünnakuid.
See on võimalik vaid sellisel juhul, kui ettevõtte süsteemid pole küberturbe seisukohast turvaliselt seadistatud ja varustatud vajalike turvauuendustega. Näiteks, kui tootmisettevõtte automatiseeritud tootmisliin pole küberrünnakute eest kaitstud, võivad ründajad selle hetkega seisata, nõuda lunaraha või manipuleerida tootmisprotsessiga. Selle tulemusel võivad jääda täitmata olulised lepingutingimused ja tarned, mis omakorda mõjutab ettevõtte rahavooge. Kui tootja ei saa oma tooteid müüa, ei suuda ta ka investeeringuteks võetud laene teenindada, mille lõpptulemuseks on tõsine majanduskahju.
Juhtiv küberturbeuuringute ja -aruandluse ettevõte Cybersecurity Ventures prognoosib, et tarkvara tarneahela rünnakute ülemaailmne aastane kahju ettevõtetele kasvab 2031. aastaks 138 miljardi dollarini, võrreldes 60 miljardi dollariga 2025. aastal ja 46 miljardi dollariga 2023. aastal, järgides 15-protsendilist aastakasvu.
Selle asemel et rünnata otse lõppkasutaja sihtmärki, keskenduvad häkkerid tarkvarade tarneahelate nõrkadele lülidele. Selline taktika tekitab kaost ning viib ulatuslike küberjulgeolekuintsidentide ja andmeleketeni, mis on viimastel aastatel muutunud üha levinumaks. Seetõttu väärtustavad pangad üha enam kliente, kes on teadlikult panustanud oma ettevõtte küberturvalisusse. Selline lähenemine mitte ainult ei muuda äri jätkusuutlikumaks, vaid kaitseb ka kliente küberohtude eest.
Positiivne on see, et pikaajaline majanduslangus ei ole vähendanud ettevõtete investeeringuid küberturvalisusse. Vastupidi – huvi küberturvalisuse vastu kasvab ning selle tähtsus ettevõtluses suureneb järjest enam. Samal ajal on küberrünnakute fookus nihkunud lunavararünnakutelt tarneahela rünnakutele, kus sihitakse ettevõtteid, millel on palju ühendusi või mõju teistele ettevõtetele ja turgudele. Ründestrateegiad muutuvad järjest keerukamaks, eesmärgiga mõjutada ühe rünnakuga võimalikult suurt hulka ettevõtteid ja nende andmestikku.
Lisaks on tõusuteel sihitud pettused, mis on spetsiaalselt disainitud juhtivatele otsustajatele, kasutades ära nende hõivatust ja tähelepanu hajumist. Näiteks 2023. aastal oli 74% rünnakutest edukad just inimvea tõttu, mis näitab, kui oluline on teadlikkus ja ettevaatus küberturvalisuses.
Tõhusad meetmed ettevõtte küberturvalisuse tagamiseks
Parim kaitse küberohtude vastu on teadlikkus – kui ettevõtte juhid ja IT-meeskonnad mõistavad küberkurjategijate rünnakumeetodeid ning jagavad seda teadmist ka töötajatega, suureneb kogu organisatsiooni kaitsevõime.
1. Üks levinumaid ründemeetodeid on ettevõtte igapäevaste tööriistade, nagu e-posti süsteemi või raamatupidamistarkvara, kuritarvitamine. Sellistel juhtudel püüab ründaja jääda võimalikult kaua märkamatuks, tegutsedes süsteemides viisil, mis teeb tema avastamise keeruliseks. Halvimal juhul võib see viia ettevõtte identiteedivarguseni, millel võivad olla tõsised majanduslikud ja mainekahjud.
2. Teine levinud küberkurjategijate taktika on tarkvarapakettide trojaniseerimine ehk populaarsete tarkvarade modifitseerimine nii, et need sisaldavad pahatahtlikku koodi. Ründajad kasutavad sotsiaalset manipulatsiooni, et veenda ohvreid sellist tarkvara alla laadima ja installima, võimaldades neil pahavara levitada ja süsteeme kompromiteerida.
3. Kolmas levinud ründemeetod on teadaolevate haavatavuste ärakasutamine või nullpäeva haavatavuste võimendamine. Nullpäeva rünnak toimub siis, kui mõnes populaarses tarkvaras – näiteks veebilehitsejas – avastatakse turvaauk, kuid arendajad pole jõudnud veel parandust välja anda. Häkkerid tegutsevad kiiresti, kasutades seda nõrkust enne, kui lahendus välja töötatakse, et süsteeme kompromiteerida ja andmeid varastada.
4. Neljas levinud ründeviis on ettevõttega seotud üksikisikute sihtimine, kusjuures fookuses on sageli võtmetähtsusega töötajad. Küberkurjategijad ei kasuta sihtmärkideni jõudmiseks ainult traditsioonilisi andmepüügi e-kirju, vaid tegutsevad ka sellistes sotsiaalvõrgustikes nagu LinkedIn jms platvormid, et luua usalduslik kontakt ning manipuleerida sihtmärki soovitud tegevusteks.
Konkreetsed lahendused
Küberturvalisuse parandamise esimene samm on küberturbe puuduste tuvastamise audit. See peaks hõlmama IT- ja infoturbedokumentatsiooni ülevaatust, tehnilisi skaneeringuid, küpsustaseme hindamist ning põhjalikke intervjuusid ja faktikontrolle. Tähtis on, et kogu protsessi oleks kaasatud ka ettevõtte juhtkond, sest küberturve pole ainult IT-osakonna vastutus, vaid strateegiline äririsk.
Kui audit on tehtud ja koostatud arenguplaan turbetaseme tõstmiseks, saab sellest ettevõtte küberturbe teekaart. Selle alusel viiakse ellu vajalikud arendustegevused ja konfiguratsioonimuudatused, et tugevdada ettevõtte kaitset küberohtude vastu. Sageli tähendab küberturbe taseme tõstmine, et ettevõte peab asendama vananenud riist- ja tarkvara või hankima puuduvad lahendused. Mõnel juhul piisab ka lihtsalt eksisteeriva tark- ja riistvara ajakohastamisest, et vähendada turvariske.
Oluline on mõista, et küberturve ei ole ühekordne projekt – süsteemide ja turvameetmete ajakohastamisega tuleb tegeleda järjepidevalt, et püsida sammu võrra ees küberohtude pideva arenguga.
Peaaegu alati toob küberturbe teekaart esile vajaduse töötajate pidevaks koolitamiseks küberohtude teemal. See hõlmab regulaarseid majasiseseid infomeile, mis tutvustavad levinuimaid ründetüüpe, suurendavad teadlikkust ohtudest ja õpetavad ära tundma võimalikke ründe tunnuseid. Lisaks on oluline, et neis teadetes jagataks konkreetseid ja selgeid juhiseid, kuidas rünnakutele või ründe kahtlusele õigesti reageerida, et ennetada võimalikke kahjusid ja tugevdada ettevõtte üldist küberturvalisust.
Küberturbe teekaardi koostamisel ja elluviimisel saavad ettevõtted tuge sellistelt tehnoloogiapartneritelt nagu OIXIO, Telia jt. Need partnerid pakuvad mitmekülgseid lahendusi ja nõustamist, et aidata ettevõtetel tõsta oma küberturvalisuse taset. Küberturvalisuse taseme kaardistamiseks ja arendamiseks on võimalik taotleda toetusi, mida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus aeg-ajalt väljastab. Need toetused aitavad ettevõtetel tugevdada oma küberturvet ja rakendada vajalikke arendustegevusi turvalisema IT-keskkonna loomiseks.
