Mullu neljandas kvartalis kasvas statistikaameti andmetel Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastatagusega võrreldes 1,2 protsenti ja võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7 protsenti. Kvartalivõrdluses oli see tugevaim majanduskasv pärast 2021. aasta lõppu. Samuti oli majanduskasv märksa kiirem, kui näitas viimati avaldatud SKT kiirhinnang ning veidi kiirem Eesti Panga viimases majandusprognoosis oodatust, teatas keskpank.
Vastuolu erinevate näitajate vahel
„Kuine statistika on osutanud majanduskasvu tugevnemisele juba mõnda aega. Tööstussektori eksport tugevnes eelmise aasta teises pooles kuises võrdluses ning kui esialgu oli seda näha eeskätt ekspordist euroala riikidesse, siis neljandas kvartalis tugevnes ka eksport väljapoole euroala. Samuti on järk-järgult paranenud ettevõtete ootused lähikuude kasvule,“ märkis Oja.
Siiski ei saa statistikast veel välja lugeda, et majanduses toimuks järsk paranemine. „Ettevõtete ootused on selle aasta alguses küll tugevnenud ja ennustavad kasvu, kuid mitte kiiret tagasipõrget. Samas on esimese kvartali algul märgatavalt paranenud ettevõtete hinnangud tsüklilistele näitajatele: tööjõupuudust tunnetatakse taas tugevamana. See näitab, et ettevõtetel on taas laienemisplaanid ja vabu töötajaid ei jätku enam kõigi jaoks – nagu harilikult olema peabki. Majanduse olukord on küll paranenud, kuid endisele tasemele jääme ikka alla,“ nentis ökonomist.
Majandusstatistikat iseloomustab Oja sõnul jätkuvalt vastuolu erinevate näitajate vahel. Tööstussektori lisandväärtuse kasv oli seekord märksa parem, kui võis järeldada tööstustoodangu mahust.
Investeeringute maht langes märkimisväärselt
„Eratarbimine ja eksport suurenesid, kuid investeeringute langus oli seekord sügav. Lohutavalt saab aga öelda, et investeeringute languse taga polnud valdavalt mitte ettevõtete investeeringute kahanemine, vaid valitsuse investeeringute vähenemine. Tõenäoliselt lükkus mõni aasta lõppu planeeritud riigiinvesteering edasi, sest valitsuse investeeringuid oli prognoosis arvestatust oluliselt vähem,“ lausus ökonomist.
Üsna tugeva eratarbimise taga oli tema sõnul ka alates 2025. aastast kehtiva automaksu ootuses toimunud autode ostmine 2024. aasta lõpus. Selle mõju majanduskasvule oli aga tõenäoliselt üsna väike, sest autosid me ise ei tooda. Suurem autodest tingitud tarbimine kajastus eeskätt autode impordi kasvus.
„Kuigi majandus on kasvule pöördunud, iseloomustab edasist arengut suur ebakindlus. Tollimaksude ja kaubanduspiirangute seadmise võimalus ei tule väikesele avatud majandusele kasuks, rääkimata geopoliitilisest ebakindlusest. On võimalik, et ettevõtted hakkavad tariifide ootuses arvestama tulevasi makse hindadesse, mis kahjustab maailmakaubandust ka siis, kui tariife ei kehtestatagi,“ nentis Oja.
