01.04.2025 Teisipäev

Kuidas hoida ettevõte rajal ka keerulistes oludes

Eesti majandusel pole viimastel aastatel hästi läinud ja sellest tingituna on ka ettevõtjad sattunud sagedamini keerulistesse olukordadesse. Kuna ettevõtlus on seotud suuremate riskidega kui palgatöö ning vahel saavad teoks kardetud stsenaariumid, jagab Luminori ärikliendihaldur Marek Laane näpunäiteid, kuidas ettevõtjana keeruliste olukordadega toime tulla.

Riskide maandamine on keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel võtmetähtsusega – tähtis on nii tegevuskava kui ka eelarve.
Riskide maandamine on keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel võtmetähtsusega – tähtis on nii tegevuskava kui ka eelarve. Foto: RUP

Laane sõnul kujutavad ootamatused ja kriisid ettevõtjatele suurimat ohtu eelkõige kulude kasvu ja täiendava käibekapitali vajaduse kaudu. Ta tõi näiteks olukorra, kus kümne töötajaga ettevõttes jääb ootamatult poole kollektiivi haigestumise tõttu kaheks nädalaks töölt eemale – see tähendab suurt riski, et kliendid jäävad teenindamata ning lepingud täitmata.

Sarnane mõju võib Laane sõnul tekkida ka seadmerikke või toormetarnete viibimise korral, eriti tööstusettevõtetes.

Riskide maandamine on võtmetähtsusega

„Kindlasti tuleb leida viis, kuidas põhitegevusega jätkata – üldjuhul on keeruliste olukordade lahendamise kulu väiksem kui töö tegemata jätmine, sest sellega võivad kaasneda trahvid, ettevõtja kaotab usaldusväärsuse ja riskib klientidest ilmajäämisega,“ ütles Laane.

Luminori ärikliendihalduri sõnul on keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel võtmetähtsusega riskide maandamine, mis hõlmab endas nii tegevuskava kui ka eelarvet. Ühe lahendusena saab toetuda usaldusväärsetele partneritele, kellele on vajaduse korral võimalik ajutiselt kliente ja lepinguid suunata. Teisalt võib kaasata ka allhankijaid või renditööjõudu, kuid sellisel juhul tuleb kindlasti ka täiendavate kuludega arvestada.

„Juhul kui riskide maandamisega pole enne tormi saabumist tegeletud, siis korraliku säästupuhvri olemasolul leitakse tõenäoliselt siiski kiire lahendus. Kui eraisikutel soovitatakse ootamatuste tarbeks varuda kolme kuni kuue kuu sissetulek, siis ettevõtte säästupuhvri suurust on keeruline kindla reegli järgi määrata. Puhvri suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja ärimudelist,“ sõnas ta ning lisas, et näiteks tootmisettevõtted vajavad suuremat puhvrit kui teenuseosutajad.

Kui aga ettevõtjal pole olnud võimalik piisavas mahus vaba raha arveldus- või hoiusekontole koguda, saab Laane sõnul ka pank puhvri loomisel tuge pakkuda. Lahendusi, mida pangal on kriitilistes olukorras pakkuda, on mitmeid ning tasub kindlasti nõu pidada.

„Kindlam on sõlmida pangaga limiitide osas kokkulepe juba ettevaatavalt, sest siis ei pea kriisiolukorras enam aega kulutama taotlemisprotsessile ja lepingute sõlmimisele. Sellega kaasnev kulu on tõenäoliselt marginaalne võrreldes võimaliku kahjuga, mis kaasneks tellimuste ja klientide kaotamise korral,“ julgustas Laane.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255