Kuigi 53 protsenti Balti riikide vastanutest ei plaani kohe ettevõtet luua, mõtleb ettevõtlusele siiski märkimisväärne osa – Eestis kaalub seda 19 protsenti ning veel ligi kümnendik oleks valmis alustama, kui leiaks sobiva äriidee.

Eestis pidurdab ettevõtlust ebastabiilne majandus

Eestis on ebastabiilne majandusolukord suurimaks takistuseks 26 protsendil vastanutest, järgnevad finantsraskused ning teadmiste puudumine. Eestis küsiks 49 protsenti ärinõu spetsialistilt ja 36 protsenti perekonnalt, Leedus eelistatakse 43 protsenti küsida nõu just perelt.

Kõige suurem osa vastanutest ehk 53 protsenti igas riigis nentis, et neil pole plaanis lähiajal ettevõtet luua. Lisaks märkis 19 protsenti vastanutest Eestis, 26 protsenti Lätis ja 24 protsenti Leedus, et nad ei ole selle peale mõelnud. Umbes 10 protsenti Lätis ning 8 protsenti Eestis ja Leedus oleksid valmis ettevõtlusega alustamist kaaluma, aga pole seni leidnud konkreetset äriideed.

„Eesti elanike soov ettevõtte loomist kaaluda on sisuliselt sama mis eelmisel aastal ehk oma ettevõttega startimise peale mõtleb 19 protsenti inimestest, rohkem teevad seda mehed kui naised. 19 protsenti ei paista suur number, aga Euroopa kontekstis on tegemist igati korraliku protsendiga. Lugedes põhjuseid, miks ettevõttega alustamisega viivitatakse, või ei alustata sellega üldse, on selge, et osa takistusi on objektiivsed, näiteks majanduskeskkonnast tulenevad, osa aga sellised, mille lahendamisele saab üsna edukalt kaasa aidata, näiteks vähesed teadmised ja oskused,“ kommenteeris tulemusi SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.   

Kõige olulisemad on rahaline tugi ja soodne laen

Ettevõtluse alustamist takistab ebastabiilne majandusolukord – 28 protsenti Lätis, 30 protsenti Leedus ja 26 protsenti Eestis peavad seda oluliseks probleemiks. Üle 20 protsendi vastanutest igas riigis viitas finantsraskustele ja puudulikule algkapitalile. 19–23 protsenti vastanutest ütles, et neil puuduvad vajalikud teadmised ettevõtlusega alustamiseks.

Ettevõtlusega alustamisel peavad vastajad kõige olulisemaks rahalist tuge ja soodsaid laene: 32–34 protsenti kõigis Balti riikides. Samuti otsitakse võimalusi omandada ettevõtluseks vajalikke teadmisi, leida äripartnereid ja saada tuge praktilistes küsimustes nagu bürokraatia ja haldus.

Uuringus osalenud Balti riikide elanikud küsiksid oma potentsiaalse äriidee kohta kõige sagedamini tagasisidet erialaeksperdilt – Eestis 49 protsenti, Lätis 41 protsenti ja Leedus 40 protsenti. Samas Leedus peetakse olulisemaks pereliikmete arvamust: 43 protsenti vastanutest küsiks enne äriga alustamist nõu just perekonnalt. Eestis küsiks perekonnalt nõu 36 protsenti ja Lätis 26 protsenti.

„Tulemused näitavad selgelt, et ettevõtlushuvi on olemas, aga takistuste ületamiseks on vaja rohkem süsteemset tuge,“ sõnas Leppänen.

„Vajatakse praktilisi oskusi ja teadmisi mentoritelt, aga miks mitte ka pankadelt, võimaluse korral paremat ligipääsu algkapitalile, kogemuste jagamist juba tegutsevate ettevõtjate poolt, et äriideega enesekindlamalt alustada. Näeme ka oma töös, et just nõustamine on see, mida ärikliendid väga kõrgelt hindavad,“ ütles Leppänen.