Valmidus keskkonnahoidlike toodete-teenuste eest rohkem maksta püsib mõne aasta tagusest madalamal. Inimesi, kes kalduvad keskkonnasäästlikkust oluliseks pidama, on endiselt selgelt rohkem kui neid, kes seda ei tee.
Keskkonnahoidlikud tarbimisvalikud sõltuvad eelkõige rohemeelsusest
Nende osakaal, kes hoiakuliselt ettevõtete keskkonnahoidlikkust pigem oluliseks ei pea, on tõusnud 40 protsendini. „Aasta tagasi vähenes üldise kasvanud ebakindluse ja hinnatõusu tõttu järsult Eesti inimeste valmisolek keskkonnasäästlike toodete eest rohkem maksta. Sel aastal on märgatavalt kasvanud inimeste hulk, kes ütlevad välja, et toodete-teenuste keskkonnahoidlikkus ja tootjate-teenusepakkujate üldine roheline mõtteviis ei ole neile oluline,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste.
Tema sõnul tuleb see suundumus kõige tugevamini esile vanemaealiste meeste puhul, kuid on märgatav ka kõigi teiste seas.
Valmidus keskkonnasäästlike toodete eest rohkem maksta püsib alla kahe kolmandiku ehk 63 protsendi juures ning enamasti ollakse valmis kuni viis protsenti kõrgemaks hinnaks. Seega on vastuseis rahalisele suuremale panustamisele umbes samas suurusjärgus keskkonnahoidlikkuse eiramisega.
„Valmisolek keskkonnahoidu tarbimisvalikute kaudu panustada sõltub suuresti nii-öelda rohemeelsusest,“ sõnas Männaste. „Näiteks enamik neist, kes kliimamuutusi tõsise probleemina ei taju, ei pea ka rohetoodete-teenuste kallimat hinda põhjendatuks.“
Piirkonna ettevõtetest on Eesti inimestele rohemeelsena silma jäänud suuresti samad ettevõtted, mis varemgi. Kantar Emor selgitas välja kõige rohemeelsemad ettevõtted neljas sektoris: tootmine, kaubandus, IKT/finants/telekommunikatsioon/meedia ja taristu. Taristuettevõtete esiviisiku moodustavad sarnaselt eelmise aastaga Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), RagnSells, Enefit, Elron ja DPD. Viimasega samale tasemele tõusis sellel korral ka Tallinna Vesi.
Ettevõtete rohemeelseks hindamisele kipub peamise tõuke andma endiselt tegevusvaldkond. Siiski on avatud vastustest näha, et tarbijad märkavad ka keskkonnahoidlikkuse suunas astutud konkreetseid samme. Näiteks mitme toidutooja puhul toodi välja keskkonnasäästlike pakendite, jaekettide puhul toiduraiskamise vähendamise, teenusepakkujate puhul paberivabade tehingute suunas liikumist. Samuti on tähele pandud ning ära nimetatud taastuvenergia kasutamist ettevõtetes.
