„Kui õues läheb järjest külmemaks, siis majanduses on jää hakanud sulama. Eksport ja jaemüük on kasvule pöördunud. Ka tööturul on näha mitmeid positiivseid arenguid. Registreeritud tööpuudus on väiksem kui aasta tagasi. Töötukassas on töökuulutusi rohkem kui aasta varem. Töötajate registri järgi hõive enam ei kahane, vaid püsib eelmise aasta taseme lähedal,“ osutas Elmik pressiteates.
Majanduskasvu toetavad kasvav välisnõudlus ja madalamad intressimäärad
Statistikaameti andmed näitavad, et tööpuudus oli eelmise aasta teisel poolel endiselt mõõdukas. Nii kolmandas kui neljandas kvartalis ulatus töötuse määr 7,4 protsendini.
„Hõivemäär püsib kõrge. Inimeste soov töötada on endiselt suur, kuna kiiresti tõusnud hinnad on kärpinud tarbijate ostujõudu. Hõive kasvas eelmisel aastal eelkõige vanemaealiste naiste hulgas, kes leidsid töö kaubanduses, avalikus halduses või hariduses,“ tõi ökonomist välja.
„Majanduskasvu toetavad nii kasvav välisnõudlus, mis elavdab eksporti, kui ka madalamad intressimäärad, mis soodustavad investeeringuid. Majanduse paranemine aitab vähendada ka tööpuudust. Swedbanki prognoosi järgi alaneb töötuse määr eelmise aasta 7,6 protsendilt käesoleval aastal 7,2 protsendile. Siiski jääb tööpuuduse langus tagasihoidlikuks, kuna erasektori huvi personali suurendamise vastu on leige,“ märkis Elmik.
Riigi kokkuhoiupoliitika piirab aga hõive ja palga kasvu avalikus sektoris ning palgakasv aeglustub Swedbanki hinnangul 7,9 protsendilt eelmisel aastal 6,3 protsendile tänavu.
Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2024. aastal 7,6 protsenti, mis on 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem. Aasta keskmine töötute arv ulatus 57 100-ni, kasvades võrreldes 2023. aastaga 9400 inimese võrra.
Samas suurenes ka hõivatute arv – keskmiselt oli hõivatuid 698 600, mis on 4000 inimese võrra rohkem kui aasta varem. Siiski langes tööhõive määr 68,9 protsendini, jäädes 0,3 protsendipunkti madalamaks kui eelmisel aastal. Tööjõus osalemise määr oli 2024. aastal 74,6 protsenti.
