Ravikindlustuse seaduse muudatused aitavad pikaajalisel haiguslehel olijatel sujuvamalt tööle naasta ja parandavad ebaregulaarse sissetulekuga inimeste ligipääsu ravikindlustusele. Topelthüvitise maksmise lõpetamine säästab kuni 1,2 miljonit eurot aastas ning fiktiivsete töötasude vältimine aitab tervisekassa raha tõhusamalt kasutada.

Muudatused toetavad tööellu naasmist

„Tahame, et inimesed saaksid soovi korral haiguse ajal paindlikult töötada ning et ravikindlustus oleks kättesaadav ka neile, kelle sissetulek pole regulaarne. Samas peame välistama süsteemi kuritarvitused. Muudatused toetavad kiiremat tööellu naasmist ja tagavad, et sotsiaalmaksu raha kasutatakse õiglaselt,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

Väljatöötamiskavatsuses pakutakse välja, et alates haiguslehe 31. päevast võiks inimene saada töötada osalise koormusega või kergematel töödel, ilma et tema sissetulek väheneks.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg selgitas, et pikal haiguslehel töötamist muudetakse veelgi paindlikumaks. „Eelmise aasta keskpaigast alates on olnud võimalik töötada haiguslehel olles kohandatud tingimustel. Samuti saada sel ajal töövõimet toetavaid teenuseid ja haiguseelset sissetulekut. Testperioodi käigus on selgunud, et on inimesi, kes sooviksid ja suudaksid juba varem teha kergemat või osalise koormusega tööd,“ rääkis Pärg.

„Pakume välja, et tööle naasmise võimalus algaks 31. haiguspäevast, kuna raviarstid pikendavad haiguslehti üldjuhul ühe kuu kaupa,“ kommenteeris Lii Pärg.

„Endiselt peab haiguslehel töötamisele andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. Raviarst saab kaasata töötervishoiuarsti, kes aitab kirjeldada muudatused töötingimustes. Kohanduste täpsustamiseks suhtleb ta ise tööandja ja patsiendiga. Tööandja tasub vähemalt 50 protsenti haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa. Muudatus on kasulik kõigile osapooltele: see parandab inimeste toimetulekut, soodustab töötajate varasemat naasmist tööle ning aitab Tervisekassal kulusid kokku hoida,“ ütles Pärg.

Ravikindlustus muutub kättesaadavamaks, toetussüsteem läbipaistvamaks

Vabatahtlik ravikindlustus muutub lihtsamalt kättesaadavaks. Kaotatakse eeltingimused kindlustusstaaži ja sotsiaalmaksu tasumise kohta – lepingut võib sõlmida iga Eesti elanik. Kindlustusmakseid lubatakse edaspidi tasuda ka igakuiselt, mitte vaid kvartali või aasta kaupa. Samuti arendatakse digitaalne lahendus lepingu sõlmimiseks Terviseportaali kaudu.

Riigieelarve ja ravikindlustusvahendite tõhusamaks kasutamiseks tehakse ettepanek lõpetada ajutise töövõimetuse hüvitise samaaegne maksmine töötuskindlustushüvitise või töötutoetusega. Kuna tegu on topelt asendussissetulekuga, kavandatakse selle võimaluse kaotamist tulevikus.

„Pettuste ennetamiseks plaanitakse tulevikus olukordades, kus tööandjal ei ole võimalik rasedat töötajat kergemale tööle üle viia või kui töötaja ise sellest keeldub, määrata haigushüvitist maksu- ja tolliameti eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete alusel. See tähendab, et enam ei tugineta üksnes tööandja esitatud andmetele,“ sõnas Pärg.

Muutused, mis puudutavad vabatahtlikku ravikindlustust ning maksu- ja tolliameti andmete kasutamist, on kavandatud jõustuma 2026. aasta jaanuaris. Ülejäänud muudatused on plaanitud jõustuma sama aasta aprillis.