„Valitsuse uute plaanide kohta saab aimu regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani intervjuust, kus ta märgib, et keskvõim kavatseb anda kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi, kuid nende rahastamise eest peavad omavalitsused ise hoolitsema,” võttis Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann plaani ühte lausesse kokku.
Eestile on edu toonud lihtne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond
„Juba praegu on paljud omavalitsused hädas valitsuse määratud kohustuste täitmisega, olgu need siis haridustöötajate palgad või läbimõtlemata hooldusreform, mille elluviimiseks pole riik eraldanud piisavalt vahendeid,” nentis Kaarmann, kes vastutab Saue abivallavanemana haridus- ja sotsiaalvaldkonna eest.
Kaarmann rõhutas, et üldiselt on Eesti vallad-linnad majandanud vastutustundlikult. Tema sõnul on edukad need omavalitsused, kus haldusreform on ka sisuliselt lõpuni viidud ning investeeringuid on kavandatud ja ellu viidud vastutustundlikult.
„Piret Hartmani väljaütlemistest kumab läbi plaan karistada omavalitsusi, kes on vastutustundlikult majandanud, ning suunata nende arvelt tuge omavalitsustele, kus hädavajalikud otsused on jäänud tegemata. Raskustes omavalitsusi tuleb toetada, kuid mitte nende arvelt, kes on vastutustundlikult ja mõistlikult majandanud,” sõnas Kaarmann.
Eestile on edu toonud lihtne, läbipaistev ja konkurentsivõimeline maksukeskkond. Sellest johtuvalt kutsuvad Parempoolsed lõpetama järjekordset flirti uute maksude kehtestamisega ja olemasolevate tõstmisega. Aastaid kontrollimatult kasvanud avaliku sektori eesmärk peaks Kaarmanni sõnul olema üks – teha sama töö ära vähema hulga raha ja inimestega. „Erasektor suudab ennast rasketel aegadel kokku võtta, miks avalik siis sektor ei suuda? Asi on ainult tahtmises ja kahjuks seda tahet me valitsuses ei näe,” lisas Kaarmann.
Riigiaparaadi kuluralli jätkub hoogsalt
Alanud aastal jõustub nii palju maksumuudatusi, et isegi spetsialistidel on keeruline järge pidada. Keskmist palka teenivalt kahe lapsega perelt võtab riik täiendavate maksudena aastas ära 1782 eurot rohkem kui 2023. aastal. „See raha, mida pere saaks oma äranägemise järgi kasutada, puistatakse lihtsalt laiali,” nentis Kaarmann.
Maksutõuse põhjendatakse tema sõnul küll hüppeliselt kasvanud julgeolekukuludega, kuid reaalsus on see, et otseselt julgeolekukuludesse jõuab sellest umbes neljandik ning ülejäänu eest jätkub riigiaparaadi kuluralli. Olukorras, kus Eestis napib kvalifitseeritud tööjõudu, oleme tööjõumaksud tõstnud 39,4 protsendini, samal ajal kui OECD riikide keskmine on 34,8 protsenti, tõi Kaarmann esile.
