Ettevõtjad keskendusid oma ettepanekutes eelkõige liigse bürokraatia vähendamisele. Nad soovitasid seadusloome ajutist külmutamist ja regulatsioonide arvu viimist tagasi sajandi alguse tasemele. Samuti rõhutasid nad, et uute maksude kehtestamise ja olemasolevate tõstmise asemel tuleks keskenduda kehtivate maksude efektiivsele kogumisele. Ettevõtjate hinnangul saavad maksupetturid, kes tegutsevad näiteks ehituses ja turismisektoris, ebaõiglaseid eeliseid ausate ettevõtjate arvelt.
Ettevõtjate kriitika: riik unustab majanduskasvu ja ettevõtjad
Ettevõtjad väljendavad muret, et Eestis levib järjest rohkem riigikeskne mõtteviis, kus ettevõtjate rolli ei mõista ei poliitikud ega kodanikud. Ettevõtjaid kas koheldakse ametkondade poolt kui röövleid või unustatakse nende panus sootuks. Samuti ei näi riigijuhid mõistvat, et uus raha jõuab majandusse vaid ekspordi ja investeeringute kaudu.
Suur probleem on ettevõtjate sõnul see, et kuigi majanduskasv on kuulutatud riigi eesmärgiks, puuduvad sammud, mis seda tegelikult toetaksid. Parempoolsete juhatuse liige Tõnis Kons väitis, et muutused poliitikas, sealhulgas maksupoliitikas ja suhtumises ettevõtjatesse, on võimalikud ainult valimiste kaudu.
„Kui soovime vähendada bürokraatiat ja parandada ettevõtluskeskkonda, tuleb see saavutada valimiste teel,“ lausus Kons.
Parempoolsete liige Lavly Perling lisas, et erakond plaanib esimesel võimalusel tühistada praeguse valitsuse maksutõusud ja vähemalt 300 ebavajalikku normi ja regulatsiooni. „Vähendame bürokraatiat, muudame riigiga suhtlemise lihtsaks ja menetluste jälgimise sama mugavaks kui postipaki jälgimise,“ rõhutas Perling.
