Toitlustusettevõtetes pakutava toidu puhul tuleb edaspidi märkida värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (sh hakkliha) kasvatamise riik. Teave tuleb esitada kirjaliku märkena näiteks menüüs või muul sildil.
„Teave liha päritolu kohta võimaldab tarbijal teha teadlikke valikuid ja eelistada kodumaist toitu. Kohaliku toidu tarbimine edendab kestlikku toidusüsteemi, lühendab tarneahelat ja parandab Eesti lihaga isevarustatuse taset. Samuti suureneb toidu tarneahela läbipaistvus,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Selgemad nõuded annetatava ja pakendamata toidu info esitamiseks
Määrusega sätestatakse teabe esitamise nõuded ümberjagatava (annetatava) pakendamata toidu kohta. Pärast määruse vastuvõtmist tuleb tarbijale esitada:
- toidu nimetus,
- teave allergeenide kohta,
- üldjuhul ka toidu annetaja või vastuvõtja nimi ja kontaktandmed.
„Kehtestatakse nõuded, mis ei põhjusta toidu annetajale liigset halduskoormust, kuid tagavad tarbijale piisava informeerituse, eriti toiduohutuse osas. Ka annetatava toidu ohutuses ei saa teha järeleandmisi,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
Samuti tuleb edaspidi esitada müügipakendisse pakendamata alkohoolse joogi (nt vaadiõlu ja -siider) etanoolisisaldus. Erandiks on joogid, mis valmistatakse kohapeal tarbija soovil (nt kokteilid).
Lisaks tuleb kaupluses tarbija juuresolekuta pakendatud toidu puhul esitada koostisosade loetelu ja toiteväärtus (energia, rasvad, küllastunud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, valgud ja sool) 100 g või 100 ml kohta, sarnaselt müügipakendis toiduga. Teatud toitude puhul tuleb edaspidi tarbijat teavitada ka suhkruasendajate sisaldusest pakendamata toidus.
Eelnõus on ka sätteid, mis vähendavad käitlejate halduskoormust ja kohandavad regulatsiooni vastavalt turu arengutele ja praktikatele. Muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027, v.a ümberjagatava pakendamata toidu toidualase teabe nõuded, mis jõustuvad üldises korras.
