Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile nii-öelda mitteformaalseks kooskõlastamiseks e-posti teel eelnõu, mille järgi plaanib kõigile omavalitsustele erakorralist rahasüsti, mille suurus ei sõltu millestki muust peale üldhariduskoolide õpilaste arvu, kirjutab Postimees.
Skeptilised küsimused rahastamise kohta
„Kust leitakse kärpeajal novembrikuus kümme miljonit eurot?“ avaldas imestust haridusvaldkonnas töötav ja riigiteadusi õppinud ekspert. „Miks jagatakse seda just praegu, enne haridusleppe allkirjastamist? Ostetakse omavalitsused raha lennukilt jagamisega ära?“Eelnõu näeb ette ühekordset toetust, et valmistuda tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite läbiviimiseks. Toetust võib kasutada kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide arvutite ja lisaseadmete soetamiseks.
Kallase põhjendus rahasumma jaotamisele
„Oh jumal küll, ei ole mingit äraostmist!“ ütles Kallas. „Sel kümnel miljonil pole mingit seost haridusleppe allkirjastamisega. See on ühekordne toetus arvutipargi investeeringuteks aastaks 2025.“ Kallas selgitas, et raha võeti riigikoolide remondifondist, sest mitmed omavalitsused on kurtnud, et neil puuduvad vahendid arvutipargi uuendamiseks.Ministeeriumi küsitlus näitas, et paljud koolid ei ole tehnilistel põhjustel valmis eksameid korraldama. „Oli korralik protsent koole, kus arvutid või kõrvaklapid puuduvad,“ tõi Kallas näiteid, kuid täpset arvu öelda ei osanud.
Kas raha on vajaduspõhine?
Kui Postimees uuris, kas toetust saab kasutada ka muuks otstarbeks, vastas Kallas: „Omavalitsused annavad teada, kui neil on vaja.“ Ta lisas, et koolide digivõimekus tuleb tagada, eriti venekeelsetes koolides, mis peavad eestikeelsele õppele üleminekuga kohanema.
Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever tõi esile, et Tallinnas käib arvutite soetamine tsentraliseeritult. „Meil on praegu arvutid olemas, kuid vajaduspõhine pikaajaline toetus oleks tõhusam,“ märkis Pever.
ELVLi asedirektor Jan Trei hindas, et lisaraha on omavalitsustele vajalik, kuid lisas, et toetuse otstarve võiks olla laiem. Ta rõhutas, et lisarahastuse asemel tuleks suurendada omavalitsuste tulubaasi. ELVL pööras tähelepanu ka teisele kirjale, kus ministeerium soovis kooskõlastust kuueklassiliste koolide toetuse eraldamisele. ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid tõi välja, et koalitsioonileppes kokku lepitud summad on vähendatud.
Maakondade rahastuse kärped
Maakondade arendusorganisatsioonid hoiatavad, et rahastuse vähendamine mõjutab oluliselt haridust. Väheneb lasteaiaõpetajate koolituste, maakondlike võistluste ja õpetajate tunnustamise võimalus. Minister põhjendas kärpeid püsikulude üldise vähendamise vajadusega.Haridusministeerium kavatseb sõlmida 9. detsembril haridusleppe, kuid paljud omavalitsused ei ole valmis sellega liituma. Peamiseks probleemiks on ministeeriumi soov suunata 60% hariduskuludest õpetajate palgafondi, jättes hoonete ülalpidamise ja transpordi jaoks piiratud vahendid.
