Omavalitsused küsivad riigilt õpetajate palga jaoks 1,7 miljonit eurot
Tartu linnapea, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatuse aseesimees Urmas Klaas ütles, et pöördumise esitamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest. „Seadus ütleb selgelt, et kui pärast eelarveaasta algust võtab riigikogu või valitsus vastu õigusakte, mis suurendavad omavalitsuste väljaminekuid, tuleb riigil need väljaminekud omavalitsustele hüvitada,“ selgitas Klaas ning lisas, et pöördumise esitamisele andsid oma sisendi 67 kohalikku omavalitsust.
ELVL-i asedirektor Jan Trei sõnas, et pöördumise esitamiseks saadi tuge ka riigikohtu hiljutisest lahendist hooldusreformi teemal. „Riigikohus toonitas lahendis üle, et olukorras, kus riik paneb omavalitsusele kohustuse, millega pole eelarveaasta alguseks arvestatud, siis on omavalitsustel õigus seaduse kohaselt väljaminekute osas hüvitist saada,“ sõnas Trei. Ta avaldas lootust, et valitsus võtab omavalitsuste palvet kuulda ning täiendavad kulud saavad seaduse kohaselt linnadele ja valdadele hüvitatud. „See on ühtlasi nii põhimõtte kui ka usalduse küsimus riigi suhtes,“ ütles Trei.
Valitsus tõstis üldhariduskoolide õpetajate alampalka juunis. Kuna seda muudeti tagasiulatuvalt, tuleb omavalitsustel alampalga võrdses summas tagada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist. Üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalga tõus tõi kaasa vajaduse tagada ka lasteaiaõpetajatele ja tugispetsialistidele suurem töötasu, milleks riigieelarvest sel aastal piisavalt raha ei ole eraldatud.
Riigieelarvest eraldati tänavu lasteaiaõpetajate palgakulude kasvuks omavalitsustele täiendavalt üks miljon eurot, aga selle eralduse aluseks oli valitsuse esialgselt kehtestatud alammäära ja eelmise aasta alammäära vahe. Juunis kehtestati aga uueks õpetajate miinimumpalgaks 1820 eurot senise 1803 euro asemel.