"Vanglates on aasta-aastalt üha vähem karistust kandvaid inimesi, eeskätt noori. Alaealisi oli meil 2022. aasta lõpuks vanglas kolm, täna üks. KOV-ide tegevus, iseäranis suurepärane ennetustöö ja tähelepanu laste ning noorte arengu toetamisel, on siin märkimisväärse tähtsusega,“ kirjutas Rait Kuuse oma pöördumises.
Mida nooremana jõuavad inimesed vanglasse, seda keerulisem on neil oma eelnevalt kuhjunud probleemidega tegeleda ja elus edasi jõuda. Tähelepanu laste ja noorte heaolule ning haridustee toetamine on kõige paljulubavamad suunad, et elutee püsiks õiguskuulekas. Vanglasse jõuavad inimesed sagedasti ennekõike kuhjunud ja lahendamata probleemidega. Meie vanglates on kolm korda enam inimesi kui põhjamaades. Viimase kahekümne aasta jooksul on ca 4700-st vanglas viibivast inimesest saanud küll pea 2000. Suur roll selle tulemuse saavutamisel on olnud kriminaalhooldusametnikel. Alternatiivkaristused inimeste käitumise korrigeerimiseks on mõjusad kuid tihedamas koostöös KOV-idega saaksime siin olla veel paremad.
Vaid üksikud vanglas karistust kandvad inimesed jäävad sinna elu lõpuni. Varem või hiljem naastakse oma elukohta ja tavaellu. Vanglateenistuses valmistame neid selleks võimalikult palju ette, kasutades kolme avavangla ning kriminaalhoolduse võimalusi. Eelmisel aastal vabanes vanglatest 1390 inimest, neist pea pooled jätkasid karistuse kandmist kriminaalhooldusametnike järelevalve all. Kuigi keskmine vangistuse aeg on ajas lühenenud, siis tavaelust eemaloleku aeg on endiselt pikk ning vabanemine vajab kohanemist ja ühiskonna laiemat toetust.
„Vanglateenistuse ja omavalitsuste koostöö ja teineteise väljakutsete mõistmine on kandva tähtsusega,“ lõpetas Kuuse üleskutse teha kogukonna toimetuleku parandamiseks veelgi tihedamat koostööd.
Parema ülevaate saamiseks vanglateenistuse tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest sai pöördumisega kaasa lisatud ka põhjalik vanglateenistuse 2022. aasta statistiline ülevaade ja strateegia.
