Võrreldes 2023. aastaga kasvas võõrtööjõuga seotud töövaidluste osakaal märgatavalt nii transpordisektoris kui ka haldus- ja abitegevuse sektoris.
Töövaidlustes domineerivad palga- ja puhkusetasud
65 protsenti avaldustest sisaldas töötasu nõudeid ning iga teine avaldus hüvitiste ja puhkusetasu nõudeid. Igas viiendas avalduses vaidlustati töölepingu lõpetamine ning ligi 10 protsendis avaldustes nõuti töölepingulise suhte tuvastamist. Nõuete kogusumma oli kokku 5,5 miljonit eurot. Probleemsemad sektorid olid ehitus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevus.
Eestis saavad töötada välismaalased, kellel on elamisluba või lühiajalise töötamise registreering. „Neist viimase puhul saab välja tuua probleemi, kus tööandja lõpetab lihtsa liigutusega töötamise registris töösuhte. Töösuhe ei pruugi olla tegelikkuses lõppenud, kuid politsei- ja piirivalveameti vaates toob see kaasa lühiajalise töötamise registreeringu tühistamise ja Eestist väljasaatmise,“ kirjutab tööinspektsiooni aastaraamat.
Selliste muredega püüavad välismaalased pöörduda ka töövaidluskomisjoni, kuid ei jõua selle kahe nädala või maksimaalselt kuu jooksul, mil nad peavad riigist vabatahtlikult lahkuma, oma raha tööandjalt välja nõuda.
„Neil, kes töövaidluskomisjoni jõuavad, on vastas häbematud tööandjad. Osa toob vabanduseks teadmatuse, kuid on ka tööandjaid, kes ütlevad töövaidluskomisjoni istungil, et neid ei huvita, kui neist politsei- ja piirivalveametile teada anda, sest nendega ei juhtu midagi,“ tõdeti aastaraamatus.
