Statistikaameti andmetel suundus tööle eelkõige rohkem naisi, eriti üle 65-aastaseid. Naiste tööhõive kasvas 4400 võrra, samas meeste töökohtade arv hoopis vähenes 400 võrra.
Tööhõive kasvu- ja langusvaldkonnad
Kõige rohkem kasvas tööhõive põllumajanduses ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Kasvu nähti ka spordi ja vaba aja tegevuste valdkonnas ning mõningal määral ehituses. Tööstussektoris kasvas tööhõive eelkõige toiduainete ja elektriseadmete tootmises ning kaubanduses tõusis hõivatute arv peamiselt mootorsõidukite müügis.
Suurim langus toimus arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete tootmises. Töötlevas tööstuses vähenes tööga hõivatute arv 8900 inimese võrra, samas kui tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kadus 3900 töökohta.
Möödunud aastal lisandus tööturule 9600 inimest ning lisaks vähenes 3700 võrra nende inimeste hulk, kes varem tööturul ei osalenud. Seetõttu kasvas üldine tööjõus osalemise määr 74,6 protsendini ehk 0,7 protsendipunkti võrra kõrgemaks kui aasta varem.
