Õpetaja karjäärimudelis on neli astet:
1. aste – alustav õpetaja,
2. aste – õpetaja,
3. aste – vanemõpetaja,
4. aste – meisterõpetaja.
Aastatel 2026–2028 on õpetaja alampalga koefitsient alustava õpetaja ja õpetaja puhul 1,0; õpetaja, vanemõpetaja puhul 1,1 ja meisterõpetaja puhul 1,3. Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad koolipidajad diferentseerimiskomponenti ning selleks suurendab riik diferentseeritavat osa 2026. aastal 22 protsendini, 2027. aastal 23 protsendini ja 2028. aastal 24 protsendini.
Haridusleppe osapoolte eesmärk
Haridus- ja teadusministeerium valmistab ka lähiajal ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis võimaldab koolijuhil sõlmida tasemeõppes õppiva õpetajakoolitust läbiva õpetajaga kuni 3-aastase tähtajalise töölepingu.
Haridusleppe osapooled võtavad eesmärgiks, et täistööajaga töötava õpetaja nädalas antavate tundide soovituslik maht on üldjuhul 21, aga mitte rohkem kui 24 arvestusliku pikkusega õppetundi. Kui õpetaja täistööaja raames annab nädalas vähem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi, ei tööta ta automaatselt osalise koormusega.
Juhul kui õpetaja annab täistööaja raames nädalas rohkem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi, ei tähenda see automaatselt ületunnitööd. Õpetaja antava tegeliku kontakttundide mahu kokkuleppimisel tuleb võtta arvesse iga juhtumit eraldi, pidades silmas õpetaja kogemust, õpetatavat ainet ning klasside suurust.
Koolipidajad ja riik püüdlevad selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest vähemalt 60 protsenti õpetajate palgafondi. Kulude hulka ei arvestata investeeringuid ja amortisatsiooni.
Tähtis on õpetajate järelkasv
Minister Kristina Kallas rõhutas, et kõige tähtsam on tagada õpetajate järelkasv ning anda õpetajatele kindlustunne tuleviku suhtes. Ta kinnitas, et õpetajate järelkasv on meie kõigi ühine vastutus – nii riigi kui ka koolipidajate oma.
„Loodan, et leppele kirjutavad aasta lõpuks alla kõik omavalitsused. Täna kokku lepitud karjäärimudel rakendamisega saame kindlustada, et õpetajad, kes on oma karjääris edasi liikunud, saavad ka kõrgemat töötasu. Selleks suurendab riik järgnevatel aastatel koolipidajatele eraldatavat õpetajate palga diferentseerimisfondi,“ ütles Kallas.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri on rahul, et protsessiga jõuti lõpuni, olenemata sellest, et Eesti Linnade ja Valdade Liit astus kõrvale. „Hea meel on, et omavalitsused võtsid igaüks oma piirkonna eest vastutuse ning osalesid läbirääkimistel. Loodan, et nad ka leppe allkirjastavad. Väga oluline on karjäärimudeli kokkulepe. Me liigume ühiselt nende sammudega õpetajate töökoormuse normaliseerimise suunas,“ sõnas Voltri.
Haridusleppe sõlmimise järel alustavad vastavad osapooled teiste haridustöötajate, sealhulgas kutseõppe õpetajate, tugispetsialistide ja alushariduse õpetajate karjäärimudeli arutelu läbirääkimisi. Hariduslepe sõlmitakse kolmeks aastaks. Lepe pikeneb automaatselt järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks, kui pooled ei ole teavitanud enne perioodi lõppu, et nad ei soovi selle pikenemist.
Lõplik versioon saadetakse osapooltele ning omavalitsused saavad selle allkirjastada peale volikogudes kooskõlastuse saamist. Haridusleppe lõpliku allkirjastamiseni on kavas jõuda aasta lõpuks.
