Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsuses tehti viga, kuna ei antud piisavat kaalutlust järgmistele asjaoludele:
- kuriteo raskus, mis pandi toime erakordse julmusega;
- Boriss Barmotini vastuoluline suhtumine toimepandusse – ta kord tunnistas süüd, siis jälle loobus sellest;
- parandamisele viitavate tunnuste puudumine: 25 vangla-aasta jooksul on ta korduvalt rikkunud vanglareegleid, viimati 2025. aasta veebruaris, kui riputas kongi seinale Hitlerit kujutavad joonistused.
Lisaks on teda varem karistatud allumatuse, keelatud esemete omamise ja ebaseadusliku esemete vastuvõtmise eest teistelt kinnipeetavatelt.
Kohus märkis, et isegi vabaduse saamise perspektiiv ei motiveerinud Barmotinit seaduskuulekaks käitumiseks, mis viitab suurele retsidiiviohule.
Kuriteo taust
Boriss Barmotin mõisteti 1998. aastal eluaegsele vangistusele kolme inimese – kahe naise ja ühe mehe – tapmise eest Narvas. Ta kägistas ohvrid pärast isiklikest konfliktidest ja varalistest vaidlustest tekkinud tüli ning püüdis seejärel kuriteo jälgi varjata.
„Puuduvad alused hinnata retsidiiviohtu äärmiselt madalaks, mistõttu ei saa Barmotinit vabastada,“ võttis Tartu ringkonnakohus otsuse kokku.
