Hartman rõhutas oma kõnes meetmeid, mis aitavad luua rohkem kõrgepalgalisi töökohti, tugevdada põllumajandussektorit ja tagada toiduga kindlustatus.
„Oluline on, et iga Eesti elanik saaks valida elukoha mitte ainult töö või laste hariduse põhjal, vaid ka väärika elu võimaluste alusel kogu riigis,“ rõhutas minister.
Hartman väljendas veendumust, et kümne aasta pärast võiks iga teine Eesti pere elada maal või väikestes linnades, kui seal luuakse tingimused hea palga teenimiseks, kvaliteetse hariduse saamiseks ja aktiivseks ühiskondlikuks eluks.
Kõne peamisteks teemadeks olid põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse probleemid ning piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. Hartman väljendas muret, et üha vähem Eesti peresid saavad endale lubada kohalike toodete ostmist, sest imporditud kaubad on tihti odavamad.
Regionaalpoliitika peab olema terviklik
„Toiduainete käibemaksu alandamine võiks aidata nii tootjaid kui ka tarbijaid. See parandaks kohalike tootjate konkurentsitingimusi ja muudaks kohalikud tooted elanikele kättesaadavamaks,“ märkis Hartman. Sarnaseid algatusi on varem toetanud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui ka Eesti Talupidajate Keskliit.
Minister rõhutas veel, et tuleb püüelda selle poole, et igas Eestimaa paigas oleks võimalik hästi elada ja töötada. Kuigi strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks suurendada Harju- ja Tartumaast väljaspool elavate inimeste osakaalu, ei ole reaalsuses seda eesmärki seni saavutatud. Vaatamata SKP kasvule elaniku kohta on erinevused palkade ja tööhõive tasemes maakondade vahel endiselt suured. Näiteks 2024. aasta teises kvartalis oli Läänemaa keskmine palk 1536 eurot, samas kui Harjumaal ületas see 2200 eurot.
Hartman rõhutas, et regionaalpoliitika peab olema terviklik ja hõlmama kõiki eluvaldkondi. Ühtegi valitsuse otsust ei tohiks teha ilma selle mõju hindamiseta nii maa- kui ka linnaaladele. Samuti rõhutas ta innovatsiooni, jätkusuutliku arengu, transpordivõrgu laiendamise ja liikuvuse tagamise tähtsust.
„Me ei saa loota, et nähtamatu käsi lahendab kõik meie probleemid. Olgu selleks rahva sissetulekud, toiduga kindlustatus või toimiv ühistransport – riik peab mängima aktiivset rolli,“ ütles Hartman.
Hartman lisas, et hiljutised kriisid on selgelt näidanud tugeva regionaal- ja põllumajanduspoliitika vajadust. „Tugev põllumajandus pole ainult heaolu küsimus, vaid ka meie sõltumatuse ja julgeoleku alus. Rahvas, kes suudab endale ise leiba ja liha toota, võib oma vabaduse üle tõeliselt uhke olla,“ tõdes minister.
