Töötajate esindusorganisatsioonide ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes, kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega.

Allakirjutanute arvates jätavad planeeritavad muudatused nagu näiteks muutuvtunniga lepingud ja puhkeaja lühendamine, töötaja kui tööturu nõrgema osapoole tööandja omavoli vastu kaitseta.

Eelnõu kahjustab töötajate huve

Eelnõu kahjustab tugevalt töötajate huve, mistõttu tahavad ametiühingud, et valitsus peataks menetluse ja alustaks sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks, leiavad ametiühingud.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et töölepingu seaduse muutmisel on ametnikud sel korral eiranud sotsiaaldialoogi aluspõhimõtet, mille kohaselt on sotsiaalpartneriteks Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

„Välja kujunenud olukorras saab olla lahenduseks vaid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetluse peatamine ja sotsiaalpartneritega kompromissiks läbirääkimistega alustamine,“ märkis Vask.

Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson ütles, et suure koormusega töötavatele arstidele on piisav puhkeaeg hädavajalik ja selle lühendamine lubamatu, kuna väsinult töötades võib halveneda ravi kvaliteet.

Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri ütles, et paraku on selle seaduse, kus on töötajate seisukohast väga olulised muudatused, väljatöötamisel mindud töötajate kaasamisest mööda, mis ei ole kindlasti hea praktika.

„Me peame Eestis liikuma suurema töötajate kaasatuse poole ja looma juurde võimalusi kollektiivlepingute sõlmimiseks, mitte ühepoolselt töötajate arvamustega mitte arvestades muutma seadusi,“ sõnas Voltri.

Näide ebapädevast seadusloomest

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember ütles, et see on järjekordne näide ebakompetentsest seadusloomest – töötajate jaoks arusaamatud muutuvtunnid on nagu vesi tööandjate veskile, sest saadakse võimalus oma ettevõttes töö korraldamiseks viisil, mil ei pea sageli töötajale enam isegi palka maksma. „Heausklikke inimesi on Eestis palju, ja see võib viia nad tõsistesse toimetulekuraskustesse,“ tõdes ta.

Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep märkis, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkus on sageli näiline, sest tööle asudes esitatakse töötajale lepingutingimused tihti põhimõttel „võta või jäta“.

„On tõenäoline, et seadusemuudatustega võidakse sundida täistööajaga töötajaid osalisele, sealhulgas paindliku tööajaga tööle. Lisaks ei jäta vastandlikud seadusesätted töötajale võimalust lisatööst loobuda,“ ütles Raudsep.

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus sõnas, et graafikuga töötajate töötingimused on oluliselt keerulisemad kontoritöötajate omast. „Igapäevane puhkeaeg, mis on 11 tundi, tuleb iganädalasele puhkeajale lisada, sest näiteks 24-tunnises vahetuses töötanud töötaja ei jõua end 36 tunniga korralikult välja puhata. Puhke- ja tööaja tasakaalu tagamiseks ning töötajate tervise hoidmiseks on oluline kohelda töötajaid võrdselt.“

Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Õdede Liit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.