07.03.2025 Reede

Naiste sissetulekud: suur palgalõhe ja maksumuudatuste mõju

Naistepäeva eel on sobiv juhtida tähelepanu sellele, kui suur on tegelikult Eestis sooline palgalõhe ning millist mõju on avaldanud käesoleva aasta maksumuudatused naiste sissetulekutele. Palgaarvestuse tarkvara Merit Palk statistikast selgus, et naistele arvestati tänavu veebruaris brutopalka 23,6 protsenti väiksemas summas kui meestele.
Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik tõdeb, et naistepäev on küll tähistamise ja tunnustamise päev, kuid see on ka aeg, mil peaksime rääkima sellest, kuidas liikuda edasi võrdsema ühiskonna suunas.
Merit Palga arendusjuht Maarja-Liisa Maasik tõdeb, et naistepäev on küll tähistamise ja tunnustamise päev, kuid see on ka aeg, mil peaksime rääkima sellest, kuidas liikuda edasi võrdsema ühiskonna suunas. Foto: Jake Farra

Tänavu veebruaris arvestati Merit Palga tarkvaraga väljamaksetena üle 223 miljoni euro. Selle summaga tasustas 20 515 ettevõtet kokku 126 348 töötajat, kellest 57 590 olid naised ja 68 547 mehed.

Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riikide seas

Naiste keskmine brutotasu oli veebruaris 1510 eurot, samas kui meestel ulatus see 1978 euroni. See tähendab, et naiste keskmine brutotasu oli 23,6 protsenti madalam kui meestel. Kuigi selline statistika ei arvesta ametikohti ja töötunde, näitab see siiski märkimisväärset vahet meeste ja naiste sissetulekute vahel.

Statistikaameti andmetel on Eesti sooline palgalõhe 13,1 protsenti, mis teeb Eesti endiselt üheks suurema palgalõhega riigiks Euroopa Liidus. Kuigi see näitaja on viimase kümnendi jooksul vähenenud (2013. aastal oli palgalõhe 24,8 protsenti), on edasiminek olnud aeglane.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel võtaks praeguse tempo juures Euroopa Liidul tervikuna soolise palgalõhe kaotamine veel vähemalt 60 aastat. Eesti on viimastel aastatel teinud edusamme, kuid jääb endiselt Euroopa keskmisest maha.

Maksumuudatuste mõju naiste sissetulekutele

Käesoleva aasta algusest jõustunud maksumuudatused on mõjutanud kõigi töötajate netosissetulekuid, kuid madalama keskmise palga tõttu on muudatuste suhteline mõju naistele sageli suurem.

Tulumaksumäära tõus mõjutab proportsionaalselt rohkem just keskmisest madalama sissetulekuga inimesi, kelle hulgas on naiste osakaal suurem. Pensionite osas oleme juba näinud, et väljamaksed on keskmiselt paarkümmend eurot väiksemad kui eelmisel aastal, mis samuti puudutab rohkem naisi, kuna nende keskmine pension on madalam ja nad moodustavad enamuse pensionäridest.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on naiste osakaal pensioniealiste seas Eestis üle 65 protsendi, mistõttu puudutavad pensionidega seotud maksumuudatused eelkõige just neid.

Tulevast aastast rakendub täiendav julgeolekumaks määraga 2 protsenti brutopalgast, mis suurendab kõigi töötajate maksukoormust. Kuna seda maksu hakatakse praeguse info kohaselt arvutama kogu brutopalgast ilma maksuvaba miinimumita, mõjutab see madalama sissetulekuga inimesi, sealhulgas naisi, proportsionaalselt rohkem.

Naistepäev on küll tähistamise ja tunnustamise päev, kuid see on ka aeg, mil peaksime rääkima sellest, kuidas liikuda edasi võrdsema ühiskonna suunas. Palgalõhe vähendamine nõuab teadlikke otsuseid nii ettevõtete, poliitikakujundajate kui ka ühiskonna tasandil.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255