Maksuvaba miinimumi mitte arvesse võttes on elamisväärne palk sel aastal Tallinnas ja Harju maakonnas 1711 eurot bruto. Vilniuses on see kõrgeim – 2173 eurot bruto, Riias aga sarnane Tallinnaga – 1630 eurot bruto. Siiski on oluline tähele panna, et suur erinevus Leeduga tuleneb ennekõike maksusüsteemi eripäradest, mitte väga suurest vahest elatustasemes ja hindades.

Elamisväärne palk aitab rahuldada inimese põhivajadused

„Elamisväärne palk tähistab minimaalset sissetulekut, mis aitab rahuldada inimese põhivajadused. Sellised vajadused on näiteks peavari, toit, transport, tervishoid, haridus, aga ka muud inimväärseks eluks vajalikud asjad – olgu selleks spordiklubi kuumaks, kinopilet või raamat. See mõiste läheb kaugemale miinimumpalgast, mis on enamasti madalam ega pruugi olla piisav inimväärseks toimetulekuks,“ selgitas Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae.

„Elamisväärse palga arvutamisel mängivad rolli elamiskulud ja muud kulutused konkreetses geograafilises piirkonnas. Selle eesmärk on tagada, et inimesed saaksid lubada endale lisaks eluks vajalikele põhikulutustele ka inimväärset eluviisi,“ ütles Rae.

Tallinnas on elamisväärne töötasu võrreldes 2023. aastaga veidi kasvanud – eelmisel aastal oli see 1614 eurot bruto. Samal ajal on Vilniuses toimunud suurem hüpe: mullu samal ajal oli elamisväärne palk 1995 eurot bruto. Riias on tõus samuti Tallinnast suurem, sest elatusmiinimum oli 2023. aastal 1501 eurot bruto. 

Elamisväärne palk on väljaspool pealinna madalam

Eestis, nagu ka teistes Balti riikides, on elamisväärne palk väljaspool pealinna madalam, kuna ennekõike eluasemekulud, aga ka muud tegevused ja teenused on pealinnas enamasti kallimad. Eestis on elamisväärne sissetulek väljaspool Tallinna ja Harjumaad 1270 eurot bruto. Arvestamata maksuvaba miinimumi on see 1426 eurot bruto. Leedus on vastav näitaja taas kõrgeim – 1899 eurot bruto, samas Läti piirkondades väljaspool Riiat ja selle ümbrust on see 1384 eurot bruto. 

„Umbkaudu neljandik Eesti inimesi teenib meie uuringu kohaselt endiselt alla elamisväärse palga. Nende töötajate hulk kahaneb tasahaaval ja näeme juba tööandjaid, kes nii Eestis kui mujal Baltikumis on määranud elamisväärse palga oma organisatsioonis miinimumpalgaks,“ ütles Rae.

„Siiski on veel liiga vähe organisatsioone, kes püüavad kulude kasvu kiuste palkasid inimväärsele palgale lähemale nihutada,“ lisas Rae. „Samas on tööandjatel sellest tegelikult võita: sotsiaalselt vastutustundlik palgapoliitika aitab tõsta töötajate usaldust tööandjate vastu ja kasvatab motivatsiooni.“

Kuigi elatusmiinimum on pealinnades kõrgem, on palgapoliitika tööandjate seas sageli ühtlane, sõltumata töötaja elukohast. See tähendab, et vähesed tööandjad teevad vahet palgatasemetes, kui töötajad elavad väljaspool pealinna.