Süüdistuse kohaselt andis Makarov hiljemalt 2022. aastal juhiseid salvestada liitlasvägede sõjatehnikat, liikumist ja üksikasju Lätis ning edastas kogutud teabe Venemaale.
Kohtu hinnangul iseloomustab Makarovi käitumist kavatsetus
Makarov sai eelmise aasta alguses Venemaalt ülesandeks süüdata Tartus Ukraina numbrimärkidega auto. Süütamist üritas Makarov seostada erakonnaga KOOS, sodides auto kapotile suurelt partei nime ja jättes Molotovi kokteili pudelile sõnumi selle kohta, et ukrainlased võiksid koju minna.
Makarov filmis põlevat autot ning laadis pärast auto süütamist video sotsiaalmeediaplatvormi Telegram, mida jagati edasi teistele sotsiaalmeedia platvormidele. Pärast sõiduki süütamist naasis Makarov Pihkvasse.
Kohtu hinnangul on olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad Makarovile esitatud riigireetmise süüdistuse põhjendatust. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas puuduvad Makarovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, mistõttu tegi kohus süüdimõistva kohtuotsuse.
Kohtu hinnangul iseloomustab Makarovi käitumist kavatsetus. Tema käitumise kavatsetusele viitab see, et tema toimepandu põhineb maailmavaatelistel veendumustel, selles puudub juhuslikkus ning tegemist on sihikindla ja kindlal eesmärgil toimunud käitumisega.
Menetluskuludena mõistis kohus Makarovilt riigituludesse 10 731 eurot. Lisaks rahuldas kohus kannatanu tsiviilhagi summas 18 990 eurot, mille peab Makarov hüvitama solidaarselt koos kaasosalisega. Otsus ei ole veel jõustunud.
Põhjalikult planeeritud infooperatsioon
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamm ütles kohtuotsust Andrei Makarovi riigireetmise kriminaalasjas kommenteerides, et kogu tema tegevus oli põhjalikult planeeritud infooperatsioon.
„Tartus avalikku kohta pargitud Ukraina numbrimärgiga sõiduauto süütamise eesmärk polnud lihtsalt seda vara hävitada. Auto süütamist filmiti ja selles videos esitati süütamise taustal ukrainlaste suhtes vaenulik sõnum: „Ukrainlased kasige koju“. Selle sõnumiga taheti jätta muljet, et aktsiooni taga on Eesti poliitiline ühendus „KOOS“, ütles Tamm. „Videot levitati omakorda mitmel Telegrami sotsiaalmeedia kanalil, mida on seostatud Vene propaganda levitamisega. Video sõnum jõudis sadade tuhandete inimesteni,“ lisas ta.
Juhtivprokuröri sõnul oli kogu tegevus põhjalikult planeeritud infooperatsioon, mille eesmärk oli külvata hirmu, ebakindlust ja segadust ning Eesti ühiskonda lõhestada ja polariseerida.
„See oli hübriidrünnak. Sellele lisandus andmete kogumine liitlasvägede paiknemise ja liikumise kohta, samuti Venemaa sõjategevuse suhtes kriitiliselt meelestatud ja Venemaalt põgenenud sõjaväelase kohta salaja andmete kogumine, et need Vene eriteenistustele edastada,“ lausus Tamm.
Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul ütles, et Makarov püüdis oma teoga lõhestada Eesti elanikkonda ning külvata hirmu siinsete ukrainlaste seas. „Eesti-vastaste vaenulike ülesannete täitmiseks kuritarvitas Makarov topeltkodanikuna Eesti passi ning Schengeni privileegi vabalt liikumiseks,“ sõnas Tuul.
Venemaalt Eestisse ülesandeid täitma tulnud Andrei Makarovi tegevus tuvastati siin samm-sammult ning hulgaliselt tõendeid koguti kokku kildhaaval selle kohta, mida Makarov siin täpselt tegi. „See töö näitab, et Eesti riik suudab selliseid kuritegusid uurida ja tegude tegelikele põhjustele ja eesmärkidele jälile saada. Selle juhtumi uurimine annab ka kindluse, et selliste tegude toimepanijad tehakse kindlaks,“ märkis juhtivprokurör Tamm.
