Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on väga oluline riigi jaoks hoida raha pidevas ringluses ja selle kasutus peab olema pidevas fookuses ning põhjendatud. "Maaelu Edendamise sihtasiutusel on koroonaviiruse pandeemia kasutamata raha ligi 44 miljonit eurot. Toetusmeetmeks mõeldud raha sai kasutada ainult sihtotstarbeliselt koroonaviirusega seotud mõjude leevenduseks, seega koostöös regionaalministriga pidime leidma lahenduse nii põllumeeste toetamiseks kui ka riigi rahakoti seisu parandamiseks,“ ütles Võrklaev.
Minister avaldas lootust ning rõhutas - selleks, et toetus jõuaks põllumeesteni peab riigikogu kinnitama valitsuse esitatava muudatusettepaneku praegu menetluses oleva tänavuse riigieelarve muutmise seaduse kohta.
Möödunud aasta oli põllumajanduse ja maamajanduse sektorile olnud väga keeruline. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed ja ebasoodsad ilmastikutingimused tekitavad Euroopa põllumajandusturgudel endiselt ebakindlust. Põllumeestel puudub samuti kindlustunne.
Regionaalminister Madis Kallasel on hea meel, et üks oluline otsus põllumeeste ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega maaettevõtjate toetamiseks sai täna tehtud. „Teame, et koroonaviirus sellisel kujul, nagu ta aastaid tagasi levis, on Eestist kadunud ja loodetavasti see nii ka jääb. Leppisime täna valitsuses kokku, et teen Maaelu Edendamise sihtasutuse nõukogule ettepaneku anda riigile tagasi koroonakriisist põhjustatud kahjude likvideerimiseks mõeldud rahad, mille saaks siis omakorda suunata tagasi sihtasutusele maakapitalilaenu meetme avamiseks,“ rääkis Kallas ning lisas, et taolise meetme vajalikkust on rõhutanud ka Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
„Koroonakriisi ajal kasutas Maaelu Edendamise sihtasutus toetusrahastust ligi 6 miljonit eurot 50-st miljonist, mis näitab, et 20 miljonit eurot on põllumeestele suureks abiks. Jälgime raha kasutuse praktikat, majanduse ja riigieelarve seisu. Kui praegu suunatud toetusest jääb puudu, siis 2025. aasta eelarve vaates saab koos Maaelu Edendamise sihtasutusega ja põllumeestega edasisi samme plaanida,“ lisas Võrklaev.
Maaelu Edendamise sihtasutuse hinnangul on kapitalirendi jätkuv pakkumine vajalik, sest aitab ettevõtjatel parandada likviidsust erinevates kriisiolukordades ja leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi, mis võivad avalduda tulevikus.
Kapitalirent toimub müük-tagasirent põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse käibevahendite puuduse või investeeringute teostamise soovi korral müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi, võttes selle sihtasutuselt taas rendilepingu alusel kasutusse. Seejuures on isikul kohustus maa tagasi osta. Oluline on siinjuures põllumeestele selle meetme paindlikkus. Laiemas vaates ka see, et maa jääb Eestile ja siinsetele põllumeestele.
