Pöördumises väljendatakse sügavat muret komisjoni ettepaneku üle vähendada aastatel 2021-2027 oluliselt maaelu arengu poliitika EL-i poolseid eraldisi. Jätkuvalt on Balti riikide põllumajandustootjatele probleemiks ka liiga suured erinevused erinevate liikmesriikide otsetoetuste tasemetes, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
"Pöördumises märgitakse, et komisjoni ettepanek põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise osas valmistab pettumust, sest Balti riikide tootjate toetuste tase jääb ka tulevikus alla 80 protsendi taseme võrreldes EL-i keskmisega, ilma et oleks lootust olukorra märkimisväärseks paranemiseks järgmise eelarveperioodi lõpuni. Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ei suuda mõista, miks peaksid otsetoetused ka tulevikus liikmesriikide vahel 2-3 korda erinema," ütles koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Meie tootjate konkurentsipositsiooni nõrgendamiseks pole mitte mingit õigustust. Tootmiskulud meie piirkonnas on EL-i keskmisest tunduvalt kõrgemad, kuid toetused märkimisväärselt madalamad. Otsetoetuste madal tase paneb küsimärgi alla keskkonnahoiu kavade rakendamise ning ka noorte huvi põllumajanduse vastu," lisas Sõrmus.
4.-5. juulini kogunesid Leedu pealinnas Vilniuses ka üheksa riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria – põllumajanduse esindusorganisatsioonide juhid, kes kirjutasid alla kokkuleppele seista ausate konkurentsitingimuste eest kõikidele põllumajandustootjatele EL-i siseturul.
Põllumeeste esindajad väljendasid ühtlasi muret, et keskkonnanõudeid ühise põllumajanduspoliitika raames soovitakse karmistada, kuid selleks eraldatakse võrreldes varasemaga palju vähem vahendeid. Paljusid kohtumisel osalenud organisatsioone teeb ka murelikuks Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peavad liikmesriigid piirama otsetoetusi ettevõtte kohta.
Koja teatel vähenevad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid käesoleva perioodiga võrreldes 15 protsenti. Eesti otsetoetuste tase hektari kohta jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt 2027. aastaks ligi 76 protsendini EL-i keskmisest.
