"Nii maaelu-, toidu- kui biomajanduse valdkondade arendamine vajab pikaajalist, terviklikku ja strateegilist lähenemist. Aastatel 2017–2020 tuleks Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi täies mahus, et kindlustada põllumajandusettevõtetele ja taludele võrdsemad konkurentsi tingimused ja leevendada põllumajandussektori kriisi mõjusid," seisab pöördumises.
Maaettevõtjate hinnangul tuleks eelolevatel aastatel suurt tähelepanu pöörata kriisi tõttu kannatanud sea- ja veisekasvatuse potentsiaali taastamisele ja hoidmisele läbi tõuaretuse toetamise.
"Kriisi leevendamiseks tuleks tagada erakorralise kohanemistoetuse võimalikult kiire maksmine maksimaalses lubatud mahus. Samas peame olema valmis järgmisteks turukriisideks ja looma tõhusad riskijuhtimise meetmed, seejuures on oluline seni topanud äriühingu loomine Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde," kirjutavad organisatsioonid.
Toidusektori arendamisel on oluline hõlmata laiapõhjaliselt põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük nii sise- kui välisturgudel. Liitude sõnul tuleb teha jõupingutusi toiduainete tarneahela parema toimimise tagamiseks, sealhulgas ebaausate kauplemistavade ohjamine, ühistegevuse toetamine, väiksemate talude turupositsiooni parandamine, konkurentsi¬õiguse ajakohastamine. Pöördujad märgivad, et toidu maksustamine pole lahenduseks tervisliku toitumise edendamisel ja võib halvendada vähekindlustatud elanike jaoks toidu kättesaadavust.
Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonide juhid märgivad, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti arendamine eraldiseisvate asutustena tagaks sihtgrupi tõhusa ning selgelt suunitletud toetamise ja vajalike teenuste kättesaadavuse.
