Madalad turuhinnad on koja kinnitusel pannud põllumeeste sissetulekud löögi alla. Ilma üleminekutoetusteta toimub järgmisel aastal paljude põllumajandusettevõtete jaoks ka märkimisväärne otsetoetuste langus. Tuleval aastal langeb pisut ka Euroopa Liidut (EL) eelarvest tulevate otsetoetuste kogumaht.
Eesti piimatootjatele makstav kokkuostuhind on juba viiendat kuud oluliselt madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest, mis on tõsiseks ohuks Eesti piimandussektori jätkusuutlikkusele. Eelmised kriisid on näidanud, et piimakarja hoidmiseks on vaja teha tõsiseid jõupingutusi, vastasel juhul kaotame jäädavalt ühe osa Eesti piimakarjast,
ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.
Tema sõnul on toimunud ka sealihaturul oluline hinnalangus, mida on viimastel nädalatel tugevalt võimendanud sigade Aafrika katku jõudmine Saksamaale. Seakasvatajatele makstav hind on langenud tugevalt alla tootmise omahinna. „Kaotasime eelmises kriisis sealihasektoris isevarustamise võime, mistõttu on tootmise uue languse ärahoidmiseks vajalik ka seakasvatajate erakorraline toetamine,“ ütles ta.
„Ebakindlus majanduses püsib, mistõttu peame valmis olema ka olukorraks, kus turuolukord kiiresti ei parane,“ lisas Tõnissoo, kelle sõnul on küll positiivne, et riik eraldas kevadel probleemide leevendamiseks vahendid laenude ja käenduste andmiseks, kuid praeguseks on suur hinnalangus toimunud nii piima- kui sealihaturul, mis nõuab riigi erakorralist sekkumist.
Põllumajanduskoda on valitsusele korduvalt meelde tuletanud vajadust maksta nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus siseriiklikke üleminekutoetusi, millel on põllumajandustootjate sissetulekute kindlustamisele oluline mõju. Kokku on võimalik üleminekutoetusi maksta 15,3 miljonit eurot aastas.
Läti ja Leedu on sellel aastal oma põllumehi erakorraliselt toetanud piimalehmatoetusega, sellist riigiabi on vaja ka Eestis karja säilitamiseks.
Käesoleva aasta riigieelarves ei jätkunud kahjuks vahendeid üleminekutoetuste täies mahus maksmiseks. Eestil on lubatud sellel aastal põllumajandussektorile maksta lisaks Euroopa Liidu otsetoetustele 15,3 miljoni euro ulatuses siseriiklikke hüvitisi, kuid riigieelarvesse eraldati möödunud aasta lõpus vahendeid vaid ligi 10 miljoni euro ulatuses.
