«See, mis juuni lõpust pihta hakkas – suvitajate rõõm, 35 kraadi kuuma lagipähe –, ei ole kartulikasvuks kuigi tore,» pajatas Sürgavere kandis toimetav osaühingu Westi kartul tegevjuht Maido Saarman. «Eriti palju tegi haiget aga see põud, mis valitses augusti keskel. Hiline kartul moodustab just siis suurt mugulat, aga kui tal ikka seda veekest ei ole, katsub ta kuuma käes ellu jääda ja ühel hetkel annab lihtsalt alla.»
Saarman nentis, et ekstreemseid tingimusi arvestades sai ta veel normaalse saagi. «Tavaliselt on mul keskmine saak 40–50 tonni hektarilt, aga tänavu oli 30 tonni ringis,» lausus ta.
Sürgaveres oli kartulikasvataja sõnutsi täitsa kõrb, ent mõnel pool Lõuna-Eestis oli tema teada pigem liiga vihmane kui põuane. Ta nentis, et üks põhjus, miks ta erinevaid sorte kasvatab, on see, et eri aastatel valitsev ilm sobib paremini eri sortidele. «Need sordid, mis olid mullu väga hea saagiga, tänavu pigem ikaldusid ja need, mis mullu kõrbesid, olid tänavu täitsa head,» pajatas Maido Saarman.
Kartulikasvatajatele pakutakse praegu hulgihinda 25 sendi ringis kilogrammist. See on mullusega samas suurusjärgus ning Saarmani meelest rõõmustamiseks põhjust ei anna, sest saak on suhteliselt kasin, aga sisendite hinnad on hullupööra tõusnud. Näiteks väetise hind on aastaga kolmekordistunud ja töötajad küsivad palka juurde, sest ei jõua enam poest leiba osta.
Kartulikasvatajad on harjunud nagu noateral kõndima. Kunagi ei tea, kummale poole kukud, kas jääd elama või mitte. Loodan, et edaspidi kartuli hind ikka tõuseb ja natuke jääb võid leiva peale panna,
sõnas 115 hektaril kartulit kasvatav põllumees.
Ainus asi, mille võib tema sõnutsi tänavu plusspoolele kanda, oli see, et sügisene ilm soosis koristamist ja mugulad said heas seisus hoidlasse.
Kolga-Jaani kandis kartulit kasvatav Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu ütles, et tema saak oli keskmine, mullusest 10–15 protsenti väiksem ja oma pitseri vajutas mõistagi suvine põud. «Väga palju sõltus saak sellest, kuidas sort põuale vastu pidas, samuti põllust: osa põlde sai õigel ajal vihma, osa mitte,» tõdes ta.
Koos Väikesaare taluga kuulub Eeriksaare osaühingusse Koorti Kartul ning kahe talu peale kokku kasvatatakse kartulit 150–160 hektaril. «Koristusaeg oli tänavu super, kaks kuud olid selleks sobivad – vihma ju peaaegu ei tulnud,» meenutas ta.
Laansalu nentis, et kuna elekter on kallis ja hoidlas tuleb saaki pidevalt ventileerida, siis see teeb veidi nukraks. Praegune hulgihind on 25 senti kilost, kaks aastat tagasi oli see alla kümne sendi. Toonast hinda pidas Laansalu turuhälbeks, mille üle tegelikult keegi õnnelik ei olnud. Kartulikilo tootmise omahind oli toona 10–13 senti.
Oma kõige kuumemaks sordiks nimetas Märt Laansalu «Galat», mis on suurepärase kollase sisuga ning sobib salatisse, keedukartuliks ja pudruks.
Mittetulundusühingu Eesti Kartul juhatuse liige Kalle Hamburg, kes kasvatab kartulit Raplamaal, sõnas, et saak on Eestis väga erinev. «Põhja-Eestis on üsna nutune, mõnes kohas taimed lausa närtsisid, mugulaid korralikult ei moodustanudki ja oli suisa ikaldus. Kesk- ja Lõuna-Eesti said rohkem sademeid ja seis on parem,» kõneles ta.
Eesti kohta tervikuna võib Hamburgi hinnangul öelda, et saak on keskmine. «Minu põldudel tuli kriitilistel momentidel mitu hoovihma ja ma ei saa nuriseda, saak on hea ja kvaliteet super.»
Nii nagu igal sügisel on Hamburgi sõnutsi nüüd kartulimüügipaanika, aga tänavu on sellele energia hind veel vinti juurde keeranud. «Mais müüdav kartul peab olema praegu külmikus, aga kas kevadeks saab elektrile kulunud hinda kartuli müügihinnale lisada, on suur küsimärk. Paljud kasvatajad mõtlevad, et saaks kartuli sügisel kas või veidi odavamalt maha müüdud,» rääkis ta.
