Komisjon hindas Eesti esitatud maksetaotlust ja jõudis esialgsele järeldusele, et Eesti on täitnud nõukogu rakendusotsuses kolmanda osamakse kohta sätestatud 18 vahe- ja lõppeesmärki, teatas komisjoni Eesti esindus.
Fookuses kestlikkus ja digitaliseerimine
Kavandatud reformid on suunatud kestlike transpordiliikide ja taastuvenergia laiemale kasutuselevõtule, digitaalsete avalike teenuste arendamisele, soolise palgalõhe vähendamisele ning Eesti tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamisele. Taotlus hõlmab ka olulisi investeeringuid taastuvenergia tootmisse, kestlikku liikuvusse – sealhulgas Rail Balticu viaduktide ehitamisse – ning digiteenuste arendamisse, kaasa arvatud pilvetaristule üleminekusse.
Peamised maksetaotluse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad muuhulgas põhjalikke muudatusi tervishoiu korralduses. Reform parandab komisjoni teatel Eesti tervishoiusüsteemi üldist vastupanuvõimet ja kriisidega toimetulekut ning tagab sellega inimestele juurdepääsu kvaliteetsetele integreeritud tervishoiuteenustele kogu riigis. Reformiga luuakse hüvitiste süsteem õdedele, mis motiveerib neid töötama väljaspool suuremaid keskusi, ning suurendatakse õendusõppe vastuvõttu.
Meetmete hulgas on ka ressursitõhusate keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtt. Investeering peaks parandama ettevõtete ressursitõhusust, sealhulgas energiatõhusust, pöörates erilist tähelepanu alakasutatud bioressursside, näiteks jääkide ja kõrvalsaaduste väärindamisele. Toetust saavad 36 projekti, mis on seotud rohetehnoloogia arendamise ja bioressursside väärindamisega.
Komisjon on edastanud majandus- ja rahanduskomiteele esialgse hinnangu Eesti edusammude kohta makse tegemiseks vajalike vahe- ja lõppeesmärkide täitmisel. Komiteel on oma arvamuse esitamiseks aega neli nädalat. Toetus makstakse Eestile välja pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse ning komisjon on makseotsuse vastu võtnud.
