Eesti on taastekava rakendamisel olnud edukas ja nüüdseks ollakse tegevustega lõpusirgel. Praeguseks on toetusmahu 953 miljonist eurost laekunud maksetena kokku 627 miljonit, 2026. aastal on oodata veel 326 miljonit.
„Selle raha saamine ei ole olnud garanteeritud, vaid sõltuv karmidest tingimustest ja eesmärkide täitmisest,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi. „Praegune tulemus on kiitus ettevõtjatele, kes on suutnud neid tingimusi tõhusalt täita, aga ka ametnikkonnale, kes on aidanud seda tagada.“
Eesmärk on kindlustada Eestile kogu taasterahastu toetuse laekumine
Taastekavas plaanitud tegevused tuleb ellu viia järgmise aasta keskpaigaks. Selleks, et lõpusirge oleks edukas, vaadatakse märtsi lõpuks koostöös ministeeriumidega üle veel viimased tegevused ja eesmärgid ning vajaduse korral tehakse kokkuleppel Euroopa Komisjoniga rakenduskavas korrektiive.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rõhutas, et eesmärk on kindlustada Eestile kogu taasterahastu toetuse laekumine ning tagada plaanitu tähtaegne elluviimine.
„Fond on võimaldanud rahastada olulisi investeeringuid – alates moodsast tervisekeskusest kuni digitaliseerimiseni. Nüüd tuleb järelejäänud aasta jooksul projektid edukalt lõpule viia,“ ütles Tomingas.
Taasterahastust toetatakse näiteks Viljandi Tervikumi rajamist ja internetiühenduse toomist maapiirkondadesse, samuti ettevõtjate digivärava loomist, mis koondab riigi pakutavad e-teenused ühte keskkonda, vähendades nii ettevõtjate halduskoormust. Niisamuti valmis mullu rahastu toel suurprojektina Tallinna Vanasadama trammiliin.
Täpsem info Eestis ellu viidud projektide kohta: www.eluedeneb.ee (Euroopa Komisjoni esindus Eestis).
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava juunis 2023 ning see keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era- kui avalikus sektoris. Kava rakendamise edenemist saab jälgida Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt.
Rahastu on tulemuspõhine
Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi 2020. aastal koroonakriisist räsitud Euroopa Liidu majanduse elavdamiseks. Rahastu eesmärk on toetada liikmesriikide investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiülemineku toetamiseks. Rahastu on tulemuspõhine – Euroopa Komisjon teeb väljamakseid ainult juhul, kui on saavutatud riigi taastekava vahe- ja lõppeesmärgid.
Taasterahastu on oluline ka selleks, et lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa energiatoodangust ning sotsiaalmajanduslike raskuste ja ülemaailmse energiaturu häirete leevendamiseks, mis on põhjustatud Venemaa sissetungist Ukrainasse.
