„Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanek näitab, et Euroopa Liit töötab aktiivselt selle nimel, et märkimisväärselt ja kiireloomuliselt panustada rohkem Euroopa julgeoleku tagamisse. Von der Leyeni välja pakutud eelarvepiirangute leevendamine annab riikidele vajaliku tegutsemisvabaduse kaitsekulude kiireks tõstmiseks,“ ütles Tsahkna.
Vaja on Euroopa Liidu ühist pingutust
Välisministri sõnul on Eesti piirangute leevendamise nimel tööd teinud, see töö on vilja kandnud. „Uus Euroopa Liidu eelarve toel loodav laenumehhanism ehk 150 miljardit eurot on kindlasti abiks. Ootame huviga ettepaneku detaile ja analüüsime kasutusvõimalusi. See aitaks ka Eesti kaitseinvesteeringud viia tasemeni, mis võimaldab meil kiiremas tempos täita puuduolevad võimelüngad ning jagada kaitserahastuse koormat ülejäänud Euroopaga. Loodan, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad seda võimalust, et suurendada panust meie ühisesse julgeolekusse,“ lausus Tsahkna.
Välisminister rõhutas, et Von der Leyeni ettepanekust üksi ei piisa ja vaja on Euroopa Liidu ühist pingutust. „Selleks, et Euroopa Liidu kaitsetööstuses tihedamat koostööd võimaldavad muudatused tõesti toimuksid ning et kõik riigid selles osaleksid, on vaja Euroopa Liidu ühist panust, näiteks ühise laenu kujul. Ka koroonapandeemia ajal ei olnud meil ainult laenud, vaid lisaks toetused ja ühistegevused. Jätkame Euroopa Liidus tööd selle nimel. Nüüd ja praegu on aga olulisim keskenduda Ukraina suuremale sõjalisele abistamisele,“ lisas Tsahkna.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitas teisipäeval viiest osast koosneva plaani umbes 800 miljardi euro mobiliseerimiseks Euroopa kaitseks ja andmaks Ukrainale viivitamatut sõjalist toetust pärast seda, kui Washington abi peatas.
Teine ettepanek on uus instrument, mis pakub liikmesriikidele 150 miljardi euro ulatuses laene kaitseinvesteeringuteks.
