Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kasutada eelarvereeglites riiklikku vabastusklauslit, et võimaldada riikidel suurem kaitsekulude kasv ilma puudujääginõudeid rikkumata. Ministrid rõhutasid, et kaitsevõime tugevdamine on Euroopa ja Eesti strateegiline prioriteet, ning toetasid paindlikkuse lisamist eelarvepoliitikasse.
Paindlikumad reeglid on kõigi soov
„Nüüd, kus USA keskendub lääne liitlassuhete asemel suhetele Venemaaga, ei saa Euroopas enam kaitsekulutuste suurendamise vajaduses kahelda. Paindlikumad reeglid on kõigi soov. Samas on see olukord meeldetuletus, et rahanduslik jätkusuutlikkus on osa julgeolekust ning eranditele ei saa riigikaitset rajada püsivalt,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.Kuigi lisapaindlikkus on ajutine meede, peaks kaitsekulude planeerimine olema pikemas plaanis osa tavapärasest eelarveprotsessist, et tagada selle rahastamise jätkusuutlikkus.
Euroopa ettevõtete konkurentsivõime
Teine oluline aruteluteema oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime, sealhulgas aruandluse lihtsustamine. 26. veebruaril esitas Euroopa Komisjon selleks ettepanekute paketi, mis muu hulgas hõlmab kestlikkuse aruandluskohustuse edasilükkamist.
„Aruandluse lihtsustamises valitseb üksmeel ning sellega tegeletakse nii Euroopa kui ka Eesti tasandil. Kestlikkusaruandluse edasilükkamine annab aega, et paremini läbi mõelda, kellele ja millises mahus aruandluskohustus kehtima peaks ning kuidas seda teha võimalikult väikse halduskoormusega,“ märkis rahandusminister.
Ta rõhutas, et kuigi eesmärk on lihtsustamine, ei tähenda see loobumist keskkonnahoiu, vastutustundlikkuse ega ausa konkurentsi põhimõtetest.
Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb Eestis aruandluskohustusega ettevõtete arv hinnanguliselt 30–40 ettevõtteni, kuid oluline on tagada, et need, kes on juba investeerinud aega ja ressursse kestlikkusaruandlusse, ei jääks ebasoodsasse olukorda.
