Michal rääkis neljapäevasel valitsuse pressibriifil, et veebruaris toimub Euroopa Ülemkogu, mille fookuses on kaitseteemad. „Seejärel jätkuvad debatid Euroopas ning umbes jaanipäeva paiku toimub Haagis NATO tippkohtumine, kus arutatakse läbi alliansi erinevad eesmärgid,“ ütles Michal.
Kaitsekulutuste katteallikad
„Kaitsekulutuste tõusu katteallikana ei pea ma maksutõusu praeguses majandusolukorras ja inimeste toimetulekut arvestades võimalikuks. Selle asemel peaks lahendus olema Euroopa Liidu keskne rahastus – sarnaselt suurte programmidega, mis hõlmavad taristut, kriitilisi ühendusi ja muid Euroopa Liidu jaoks olulisi algatusi,“ selgitas Michal.
„Kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola katavad idatiiba, panustades ka liitlaste kaitseks, oleks õiglane, et ka Euroopa idatiiva julgeolekusse rohkem panustaks,“ lausus Michal.
Tema sõnul võiks teine katteallikas olla avaliku sektori kulude edasine kärpimine. „Minu hinnangul saab riiki veelgi efektiivsemaks muuta – riik ei pea igal pool tegutsema, sest on valdkondi, kus saab toimetada ka erasektor. Seega usun, et kokkuhoiukohti on, ja seda arutelu jätkame,“ ütles Michal.
Kolmanda katteallikana tõi Michal välja laenu, eeldusel, et fiskaalpoliitika reegleid õnnestub muuta. „See võimaldaks katta kaitsekulutusi laenuga, ilma et peaksime Euroopa Liiduga pidama vaidlusi ülemäärase eelarve defitsiidi üle,“ märkis Michal.
