Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Adams selgitas Postimehele, et maailmas on kolme tüüpi demokraatlikke riigikorraldusi: presidentaalne (näiteks Ameerika Ühendriikides), poolpresidentaalne (näiteks Prantsusmaal) ja parlamentaarne, mis on levinud enamikus Euroopa väiksemates riikides, sealhulgas Eestis.
Parlamentaarses riigis tuleb otsuste vastuvõtmisel järgida protseduure
Presidentaalses ja poolpresidentaalses riigikorralduses on presidendil õigus valitsuse koosseisu muuta ning enamasti mingisuguseid erilisi piiranguid ei ole. „Meil see asi niimoodi ei ole. Meil on põhimõtteliselt nõutav, et valitsusel oleks igal ajahetkel parlamendi usaldus,“ rõhutas Adams.
Ta selgitas, et parlamendi usaldus tähendab seda, et parlamendis on heaks kiidetud valitsuse põhimõtteline koosseis. Seega ei saa Eestis valitsuse koosseisu muuta ilma riigikogu toetuseta.
Adams selgitas, et Kristen Michali valitsus sai ametisse nii, et Reformierakonna esimees tuli riigikogus kõnepulti ja teatas, et moodustab kolme erakonna valitsuse. (Kolmikliidu moodustasid Eesti Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – toim.) Talle anti selleks luba ning plaan kiideti heaks.
„Kui Michal leiab, et asi ebaõnnestus, siis peab ta tulema parlamendi ette ja esitama valitsuse lahkumisavalduse. Siis on pall jälle presidendi käes,“ ütles põhiseaduse alusteksti autor. Tema sõnul võiks selline olukord tekkida Ameerikas või Prantsusmaal, kuid Eestis see nii ei saa ega tohi olla.
„Parlamentaarses riigis tuleb otsuste vastuvõtmisel täita protseduure. Parlamendi töö ei ole suvalises suunas üle haljasala kõndimine, vaid selle ületamiseks tuleb käia selleks ettenähtud kõnniteel,“ rõhutas Adams.
Ta lisas, et Reformierakond on ka varem samamoodi tegutsenud – näiteks juunis 2022 vabastas tollane Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ametist Keskerakonna ministrid ning alustas uue valitsuse moodustamise kõnelusi. „Kui teeme näo, et see meid ei häiri, siis jääb see alatiseks nii. See pole see Eesti,“ sõnas Adams.
