12.02.2025 Kolmapäev

Riigikogu arutas pangamaksuga seotud küsimusi

Peaminister Kristen Michal vastas riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Andrei Korobeiniku esitatud arupärimisele pangamaksu kohta.
Peaminister Kristen Michal märkis, et õiguskindluse ja riigi poliitika etteaimatavusega on võimalik meelitada siia peakontoreid, millest on kaugemas perspektiivis suurem kasu kui ajutisest kasumimaksust.
Peaminister Kristen Michal märkis, et õiguskindluse ja riigi poliitika etteaimatavusega on võimalik meelitada siia peakontoreid, millest on kaugemas perspektiivis suurem kasu kui ajutisest kasumimaksust. Foto: RUP

Arupärijad soovisid peaministrilt teada, milline on tema seisukoht seoses sellega, et Eesti naaberriigid Leedu ja Läti on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ei ole seda teinud.

Pangamaks ja maksulaekumised

Michal selgitas, et Eesti on otsustanud maksustada pankasid avansilise tulumaksuga ning pankade dividende juriidilise isiku tulumaksuga. „Kokku teenisid pangad 2024. aastal kasumit veidi üle 1 miljardi, peaaegu 1,1 miljardit eurot, ning tulumaksu maksid kasumilt kokku 250 miljonit eurot. See moodustab 23,5 protsenti kasumist. 2024. aastal moodustas pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisest 26 protsenti,“ ütles peaminister.  

Ta lisas, et rahandusministeerium on 2025. aastaks prognoosinud, et pangad maksavad avansilist tulumaksu 143 miljonit eurot. Leedus kogutakse pangamaksuga samal ajal enam kui poole vähem ehk 50–70 miljonit eurot. 

Michal märkis, et õiguskindluse ja riigi poliitika etteaimatavusega on võimalik meelitada siia peakontoreid, millest on kaugemas perspektiivis suurem kasu kui ajutisest kasumimaksust. Viimane edukas näide on SEB, kes langetas otsuse tuua Eestisse peakontor ja teistesse Balti riikidesse filiaalid. 

Julgeolekumaks ja pankade roll maksukoormuse jaotuses

Arupärijad küsisid, et kas peaministri arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni füüsilisest isikust maksumaksjaid, mitte pangad, parem Leedus ja Lätis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad pangad oma kasumilt.

Peaminister märkis, et tähtajaline julgeolekumaks hõlmab ka pankade maksustamist. Julgeolekumaksu ettevõttekomponent on kaks protsenti kasumimaksu ning see puudutab ka pankasid. Lisaks tuleb pankadel tasuda dividendide maksmisel tulumaks, mis alates 2025. aastast on 22 protsenti. Samuti on pankadel avansilise tulumaksu süsteem, mis tõusis sellel aastal 18 protsendile, varem oli see 14 protsenti.

Aastatel 2023–2028 on riigieelarvesse prognoositud laekumised kokku 926 miljonit eurot. Summa sisaldab pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu ja pankade head tahet võtta täiendavalt erakorraliselt dividende.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255