2023. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht ehk riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku koos kriisi riigiabiga oli 438,3 miljonit eurot, millest riigiabi moodustas 83,4 protsenti. Seega vähenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2022. aastaga 15,4 miljonit eurot. Ilma kriisi riigiabita anti 2023. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi 420,8 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aastaga kasvas see 16,9 miljoni euro võrra ehk 4,2 protsenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
2023. aastal suurim abi andja oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis andis 19,8 protsenti abi kogumahust. Järgnesid Elering, kultuuriministeerium ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet.
Keskkonnakaitse sai kõige rohkem toetust
Kõige enam suunati abi keskkonnakaitsesse – 124 miljonit eurot –, millest enamiku moodustasid toetused energia tootmiseks taastuvenergia allikatest, teatas rahandusministeerium. Samuti toetati möödunud aastal märkimisväärselt kultuuri edendamist ja kultuuripärandi säilitamist, kokku 103 miljoni euroga, mis hõlmas nii erinevate sündmuste ja filmikunsti kui ka piirkondade arengutegevuste toetamist.
Riigiabi on igasugune valikuline eelis, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Abiks võib olla näiteks toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelev isik sõltumata juriidilisest vormist.
Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt konkurentsiseadusele valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
