Viimase kümnendi jooksul on Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra
Statistikaamet
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 17 Juuli 2013 08:48
Anu Tõnurist,
analüütik,
Statistikaamet
2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.
Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest
Statistikaamet
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Teisipäev, 23 Juuli 2013 09:05
Mihkel Servinski,
peaanalüütik
Statistikaamet
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?
Rahvastiku pindmediaan ehk kus pidada üle-eestiline laulupidu?
Statistikaamet
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Neljapäev, 04 Juuli 2013 08:53
Berit Hänilane,
juhtivspetsialist,
Statistikaamet
2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal on võimalik leida ka mitmeid ruumilisi lahendusi. Näiteks on viimased üldlaulupeod toimunud Tallinna Lauluväljakul, kuid rahvastiku pindmediaani põhjal võiks üle-eestilist laulupidu pidada hoopis Tallinnast 26 kilomeetri kaugusel.
Kuid kui kaugel teedest ja rannikust inimesed elavad?
Statistikaamet
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Kolmapäev, 03 Juuli 2013 08:56
Ülle Valgma,
peaspetsialist,
Statistikaamet
2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.
Eesti elu arvudes 2012. aastal
Statistikaamet
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid)
- Esmaspäev, 29 Juuli 2013 09:39
Siim Krusell,
peaanalüütik,
Statistikaamet
Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas.