Rahvust on Eestis küsitud juba alates esimesest, 1881. aastal toimunud rahvaloendusest. Enamikus Euroopa riikides on etnilisest rahvusest rääkimine, veelgi enam selle küsimine loendusankeedis või rahvastiku selle alusel jagamine, muutunud suuresti keelatud tegevuseks ning seostub diskrimineerimisega. Eestis aga on rahvuskuuluvus tänaseni üks enim huvipakkuv teema loenduse tulemustes. Üheks põhjuseks on inimeste soov teada saada, kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osatähtsus rahvastikus, milliste uute rahvusrühmadega tuleb kõrvuti elada ning kuidas Euroopa Liit ning sellega kaasnenud piiride avanemine on muutnud Eesti rahvuskoosseisu.

Suurimate vähemusrahvuste koosseis ei ole võrreldes 2000. aasta loendusega muutunud — endiselt on suurimaks vähemusrahvuseks venelased (25,2% kogurahvastikust) ja neile järgnevad ukrainlased (1,8%), valgevenelased (1%) ning soomlased (0,6%). Küll aga on kahe loenduse vahelise ajaga vähenenud kõigi suuremate rahvusrühmade esindajate arvukus Eestis.

Selles blogiloos ei käsitleta suurimate rahvusrühmadega seonduvat, vaid vaadeldakse, millised rahvusrühmad on oma arvukust loendusevahelisel ajal kõige rohkem kasvatanud ning millised uued rahvusrühmad elavad Eestis. Rahvaloenduse andmed võimaldavad statistikat teha ka väikeste rahvuste kohta (s.o rahvusrühmad, kelle esindajaid elab Eestis alla 100). Toome ka välja, kust on pärit siia pärast nõukogude aja lõppu saabunud väikeste rahvusrühmade esindajad.

Suurima arvukuse kasvuga ja uued rahvusrühmad Eestis

Kümme viimast aastat, mil oleme olnud Euroopa Liidu liige, on uue tendentsina kaasa toonud Lääne-Euroopa (aga ka Ameerika Ühendriikide, India ja Lähis-Ida) päritolu rahvusrühmade esindajate arvu kasvu, mis näitab, et lisaks riigi rahvuskoosseisu mitmekesistumisele on Eesti muutumas atraktiivseks elamispaigaks meist erineva ning pigem lääneliku ajalooliskultuurilise taustaga inimeste jaoks. Viimase loenduse andmeid praegustega kõrvutades näeme, et enim kasvas inglaste, Ameerika Ühendriikide ameeriklaste, itaallaste, hispaanlaste, prantslaste, rootslaste ja hollandlaste arvukus Eestis. Ent hoolimata arvukuse suurenemisest jääb nende rahvuste osatähtsus riigi üldist rahvuskoosseisu arvestades pigem tagasihoidlikuks (alla 1% kogurahvastikust).

Suure arvukuse kasvuga vähemusrahvused, 2000, 2011

Pärast 2000. aasta rahvaloendust on 11 aastaga Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra. Uutest rahvusrühmadest suurima esindajate arvuga on portugallased (32 isikut), afrikanderid (18), afroameeriklased (14), tailased (11) ja flaamid (10). Ka Eestisse elama asumise põhjused erinevad tänapäeva sisserännanutel siia nõukogude ajal ja varem asunud rahvuste omadest. Eestisse tullakse kõrgkoolidesse õppima, rahvusvaheliste firmade juhid on tihti pärit muudest riikidest, ka on populaarsust kogunud Eestis sportlaskarjääri tegemine.

Uusimmigrandid väikeste rahvusrühmade seas — kes ja kust pärit?

Rahvaloenduse andmed näitavad, et alates 1990ndatest on Eestisse sisse rännatud peamiselt Venemaalt, Soomest ja Ukrainast. Välisrände andmed väikeste rahvuste kohta näitavad aga, et 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel saabus väiksearvulistest rahvustest inimesi Eestisse küllaltki tagasihoidlikult (mõnikümmend inimest aastas), kuid sisseränne hoogustus märkimisväärselt 2005. aastast ja 2010. aastal saabus Eestisse elama 143 ning 2011. aastal lausa 215 väikeste rahvusrühmade esindajat. Praegu on rohkem kui pooled Eestis elavatest väikeste rahvusrühmade esindajatest siia saabunud 1991. aastal või hiljem.

Alla 100 esindajaga rahvusrühmade seas on viis peamist rahvusrühma, kes on Eestisse tulnud alates 1991. aastast järgmised: hindud, taanlased, türklased, beduiinid ja norralased. Populaarseimad saabumise riigid — Venemaa, India, Norra, Taani ja Türgi — sobituvad kokku uusimmigrantide rahvus- ning kodakondsusjaotusega. Et tegemist on siiski väikerahvustega ning vaadeldav ajaperiood on küllaltki pikk (alates 1991. a), ei viita tulemused loomulikult sellele, et araabiamaade või aasia kultuur Eestis valitsevaks saamas oleks, kuid trend näitab sisserände olemasolu nendest riikidest.

Väikeste rahvusrühmade uusimmigrandid rahvuse, kodakondsuse ja Eestisse saabumise riigi järgi, 2011

Niisiis võib öelda, et lisaks suurtele vähemusrahvusrühmadele, kelle koosseis ei ole viimse poole sajandi jooksul kuigivõrd muutunud, iseloomustab Eestit ka mitmekülgne väikeste rahvusrühmade esindajate kogukond. Eesti on võrreldes eelmise loendusega rikkam 38 uue rahvuse võrra ja inimeste vaba liikumine, kosmopoliitne elustiil ja Eesti tasapisi elavnev majanduselu toob riiki igal aastal elama ka väikese osa kaugematest riikidest pärit inimesi.

Anu Tõnurist,
analüütik,
Statistikaamet